Riiklikult organiseerunult ühiskond on kõige otsesemas seoses ühiskondliku tööjaotusega. Tööjaotuse tekkepõhjused on objektiivsed põhjused. Võimaluste juurdetulek inimühiskonnas. Kaitseühiskond areneb aja jooksul solidaatsusühiskonnas. See on seotud ja tugevneb otsustavad üha areneva tööjaotuse mõjul. Tööjaotuse areng määrab oluliselt riikliku arengu. Riik on teatud ühiskonnakorraldus, mis ei ole saatnud inimkooslusi mitte kogu aeg. Nii nagu õiguski, on riik tekkinud teatud ajalooliste tingimuste saates, olukorras, kus inimkooslused vajasid objektiivselt kokkukuuluvuseks uut organisatsiooni. Kui algselt ühendasid inimkooslusi peamiselt veresidemed, siis ühiskonna areng näitas, et veresidemed ei kadunud kuhugi, kuid nende osatähtsus inimeste kokkukuulumisel hakkas vähenema. Suuremat rolli hakkasid mängima muud tingimused.
Juriidiline isik (1). (Slaid 8) Varul et al. järgi on juriidiliseks isikuks selline isikute ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord on isikuna tunnustanud. Tuntumad juriidilise isiku mõistet käsitlevad teooriad on: fiktsiooniteooria, orgaaniline teooria, sihtvara teooria ja juriidiline teooria. Fiktsiooniteooria kohaselt on algseks ja tõeliseks õigussubjektiks inimene. Juriidiline isik on üksnes väljamõeldis, ehk fiktsioon, mis võimaldab teatud inimkooslusi käsitlega õigussubjektidena, tagades seeläbi neile kooslustele tegevuseks ja õiguskäibeks vajaliku õigusvõime. Fiktsiooniteooria ei tunnista juriidilise isiku teovõimet, kusjuures teovõime küsimus lahendatakse esinduse instituudi kaudu. Fiktsiooniteooria ei võimalda ka juriidilise isiku huvides tegutseva füüsilise isiku tegevuse omistamist juriidilisele isikule. Orgaaniline teooria, ehk reaalse sidususe teooria kohaselt tuleneb juriidilise isiku
Praegusel hetkel oleme tsivilisatsiooniga jõudnud hetke, mil vanad ühiskondlikud mudelid enam ei tööta ning on vaja luua uusi – kogukondi. Taoliste struktuuride loomise edukusest 16 sõltub ka see, palju oleme võimelised taastama väärtusi, mis panevad aluse kooselamisele tervikuna: usaldus, solidaarsus, teineteise toetamine. (Duhm, 2007, 5). Kogukondade all ei peaks siinkohal mõistma vaid füüsiliselt kooselavad kogukondi, vaid ka nt inimkooslusi: koolis klassi, lasteaeda (kogukonda, kuhu kuuluvad nii lapsed, õpetajad kui vanemad), töökollektiive, korteriühistuid, sõpruskondi, kursusi jne. 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas Koolieelse Lasteasutuse Riiklikus Õppeavas (KLRÕK 2008), valdkonnas „Mina ja keskkond“ all on välja toodud, et valdkonna õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1
annaabi.ee 
