mõtteviisi tõttu ei mõisteta kedagi hukka ega kiusata taga. Nulltolerants täisleppimatus. St et teatud ühiskondlikke nähtusi ei sallita. Nt ei saa ühiskond olla salliv ehk tolerantne kuritegevuse suhtes. Oma huvide väljendamiseks on erinevaid võimalusi. Aktiivsed kodanikud seisavad oma tõekspidamiste eest kuuludes ühiskondlikesse liikumistesse, surverühmadesse, erakondadesse. Kõigil inimestel on võimalik korraldada protestiavaldusi või neis osaleda. Igas inimkoosluses tekivad paratamatult erimeelsused. Demokraatlikus ühiskonnas järgitakse erimeelsuste lahendamisel kindlaid põhimõtteid: - Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. - Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled. - Otsustamisel peab lähtuma ühisest kasust ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust. Võimalused erimeelsuste lahendamiseks demokraatlikus ühiskonnas: - Enamusotsustus otsustatakse enamuse tahte järgi
normatiivsus. Valdavalt tähendabki see õiguse samastamist normisüsteemiga, olgu siis vastavate ideaalide, väärtuste vmt vormis, nagu seda tehakse loomuõiguslikus õigusõpetuses, või kirjutatud seaduste ja teiste õigusaktide kujul, nagu väidavad õiguspositivismi apologeedid. Positivistlik õigusõpetus kaldub õigust vaatlema kui iseenda alusel toimiva suletud süsteemina, kuid laiemalt koolkonnad ning õpetused, mis näevad õiguses ennekõike ja peamiselt instrumenti korra loomiseks inimkoosluses. Õiguspositivistid käsitavad õigust vaid puhta vormina, õigusnormiks vormitud inimlikku tahet, puhast subjektiivsust, mis tähendab, et mingist korrastatusest inimeste ühiskondlikus olemises ei saa enne juttugi olla, kui vastavat normi(stiku) ei ole kehtestatud. Loomuõigusõpetus käsitab õigust ühiskonna loomuomase, objektiivselt antud struktuurina, inimloomusesse või ühiskondlikesse suhetesse kätketud objektiivse korrastatusena, kuid samas ka omamoodi regulatiivse
annaabi.ee 
