käsutusõigustest saada nii palju kasu kui võimalik. *Rahvamajandusliku optimumi saavutamine sõltub käsutusõiguste defineeritusest ja tagatusest suurem selgus teeb võimalikuks kauplemise nende üle ja välismõjude internaliseerimise*Toetudes teesidele 2 ja 3 on võimalik teatud usaldatavusega ennustada, kuidas indiviidid käsutusõiguste antud jaotuse korral käituvad. *Ja vastupidi, saab öelda, kuidas tuleks käsutusõigused mingis inimkollektiivis või organisatsioonis jaotada, et saavutada seadusandja või organisaatori poolt soovitud eesmärki. *Ka riikliku omandi puhul otsustavad ressursside kasutamise üle siiski üksikisikud, tõsi küll rohkem või vähem ühiselt. Eriti selgelt ilmnes see käsumajanduse tingimustesKÕ ja turg - Turutehingud pole mitte niivõrd ressursside, kuivõrd nendega seotud käsutusõiguste vahetus.*Transaktsioonikuludeta maailmas on käsutusõiguste
fluktuatsioonid on seda suuremad, mida väiksemaid ruumalasid me vaatame. Eelöeldust nähtub, et entroopia kasv ja tasakaaluoleku kujunemine on lihtsalt kõige tõenäosema olukorra realiseerumine kõikvõimalike olukordade seas. Entroopia kasvu seadus toimib mitte ainult molekulide maailmas, see on üldine kõigi suurearvuliste kollektiivide korral. Me võime jälgida, kuidas nõrgaltorganiseeritud inimkollektiivis kogunevad ja jaotuvad ühtlaselt tootmis- ja olmejäätmed. Suurearvuline loomapopulatsioon sööb paljaks ja reostab ära oma elukeskkonna. Mitteisoleeritud süsteemi entroopiat on võimalik vähendada väljastpoolt süsteemi saadava energia arvel, kuid sellega kaasneb paratamatult entroopia kasv ümbruskonnas. Näiteks on kõik elusorganismid avatud süsteemid, mille olekuparameetrid püsivad eluaja jooksul peaaegu konstantsetena. Elu pole
annaabi.ee 
