Kultuuriga ja kultuurita. Mida tähendab Eesti kui vaimne isiksus? [-] Arusaama, et see rahvuslik vaimu- vara, mida me tunneme oma kirjanduses, kaunites kunstides, laulupidudes, kul- tuuris tervikuna, on sõjakoledused ja lõpmatud muud katsumused üle elanud tänu meie vanemate ja eellaste hingejõule ja ohverdustele nii kodumaal kui suures maailmas. Et selle edasiandmine järgmistesse sajanditesse on väärikaim üritus, mida üks inimkollektiiv või põlvkond korda saata saab. Et kodu- ja isa- maa- armastusest ei tule väsida- kui tahes valla ei oleks maailm. Jüri Talvet Ameerika märkmed ehk Kaemusi Eestist Elame tarbimisühikonnas, kus on peamiseks näidata, missuguse autoga keegi sõidab, missugusel soojal maal puhkamas käis, missuguses uhkes paigas oma sünnipäeva pidas ja missuguses riigis töötab või õpib
muutnud aga piiri semiootika ja välismaalima vahel omaette uurimisteemaks. Praeguses faasis on võimalik semiootikat defineerida kui kultuuriajalugu ja -teooriat." Iga ajalolane on paratamatult ka semiootik: ajaloolane alustab oma tööd semiootilistest manipulatsioonidest lähteainese, tekstiga. Kultuuri ajalooline semiootika Ajalooline semiootika uurib seda, kuidas mõtestab oma valikuid mingil möödaniku ajahetkel inimene või inimkollektiiv. Juri Lotman: "See on mõneti sarnane sellega, mida "uus ajalooteadus" nimetab "mentaliteediks". Kuid mentaliteedialaste uurimuste tulemused ja nende võrdlus sellega, mida mitmesuguste etnokultuuriliste teadvusetüüpide rekonstrueerimisel on saavutanud vene semiootikud [...], veenavad, et just kultuuri ajalooline semiootika on kõige paljutõotavam tee selles suunas." ,,Vestlusi vene kultuurist" (1993) Uurimus vene aadli argielust 18.19. sajandil. Aluseks 1985. aastal alguse saanud 35-