” „Me oleme näinud, et ükski liik ei saa areneda eraldi oma koos-arengust kõigi teiste liikidega – st, et kõik on mänginud oma rolli ka meie arengus. Me ei oleks saanud iseenesest areneda.” (Sahtouris, E, 1999, 178, 180). Sellest tulenevalt võib väita, et looduse igiomaseks ja läbivaks protsessiks on koostöö. Tänu koostööle saavad toimuda paljud looduslikud protsessid. Looduslikke protsesse jälgendavalt on kujunenud ka inimkogukonnad läbi ajaloo. Kuivõrd muutunud on Maakera kliima, maailmamajanduses toimuvad suured ümberkorraldused, tegeleme pidevalt suurte jäätme- ning keskkonnaprobleemidega, on vaja muuta seda informatsiooni, mida lapsed saavad läbi hariduse Maakera kui terviku kohta. „Eestis tekkis 2008. aastal kokku ligikaudu 20 miljonit tonni jäätmeid, neist valdav osa (12,3 mln tonni) olid tavajäätmed ning ülejäänud ohtlikud jäätmed (7,7 mln tonni). Ühe
commutativa nõuetele. Justitia distributiva, jaotav õigus, mis mh rajaneb inimese ettenägevale [sündmusi ennetavale] võimele, toetab võrdsustavat õigust. Just vajadus arukale tööjaotusele ning õiguste ja kohustuste jaotamisele sunnib rahvast riigiks ühinema. Rahvas annab kindlas mahus võimuvolitused valitsejale. [ladina termid 20] [v.k.S:]Õiguse, moraali, mõistuse jne aluseks on Gr järgi inimsoo loomulik, "ürgne" olek; normid, mida kõik inimkogukonnad, sh kõige vähem "tsiviliseeritud" kogukonnad, tunnustavad (ja mis on vahel jälgitavad ka loomade hulgas) leiduvad kõigi inimeste ühises, sugulusloomuses. [Seega idee oli selles, et vaatamata inimeste iseloomude ja hoiakute suurtele erinevustele, leidub midagi sellist, mis on neile kõigile ühine ning olemuselt sügavam, kui nähtavad erinevused.] Loomuliku seisundi printiipide hulka kuulub mh püüd ühineda kogukondadesse. Selle printsiibi
annaabi.ee 
