Toodu hõlmab nii laste, personali kui ka vanemate omavahelisi suhteid. Füüsilise konteksti mõju uurimisega inimeste käitumisele ja kogemustele tegeleb keskkonnapsühholoogia (environmental psychology) (Hayes, 2002). Antud peatüki eesmärk on vaadata lasteaia kasvukeskkonda aga kasvatusteaduslikust vaatepunktist sotsiaalseid, emotsionaalseid ja eetilisi kasvukeskkonda iseloomustavaid näitajaid. Õpikeskkond koosneb ruumikeskkonnast, õppevahenditest ning inimkeskkonnast. Olulisemaks on inimkeskkond, mis hõlmab nii töökorraldust kui inimesi, kes ühise eesmärgi nimel tegutsevad. (Iga õpetaja võiks olla teadlik tema tööd ja töötulemusi otseselt puudutavatest õigusaktidest. Seega siin ja edaspidi mõningad viited erinevatele normatiivaktidele. Alushariduse raamõppekavas 1
tugevat Sapir-Whorfi hüpoteesi. Lastel ei ole ka numbritest lineaarset süsteemi, vaid on logaritmiline. Kuidas mõistame inimeste paika maailmas Kui palju sarnaneme/erineme teistest elusorganismidest? Laste arusaam on fundamentaalselt antropotsentriline (anthropocentric) ie lapsed (~10a) kannavad inimlikke omadusi üle loomadele (aga mitte vastupidi), omentumi näide. Õpivad loomi mõistma üldistades inimkeskkonnast saadud kogemusi. Kui palju erinevad lääne lapsed teistest ie on see kultuuriülene? Tehes omentumi katse Menominee ja Yukatek Maya lastega, ilmnes, et nemad kandsid loomade omadusi ka inimestele üle, ehk antropotsentrism ei ole inimloomuse olemuslik osa. Loomade mõistmine ja klassifitseerimine tuleneb kogemustest loomadega. XIII PEATÜKK: Morality, Religion, and Justice (491-527) Pilakoomiksi näide (2006). Huntington (1993) väitis, et tulevased konfliktid võrsuvad religioossete ja