veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad kellel oli habemiku mehe pea. Seintel leidus madalreljeefe kotkapäiste ja-tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe. Pidulikud tseremooniad, jahitseenid, lahingud, vangide võtmised. Assüüria sõdurid sõjavankritega. Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna paksude müüridega. Iga 50 m järel vahitorn. Peavärv oli pühendatud jumalanna Istarile. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Leidus reljeefe millel kujutati loomi või müstilisi olendeid. Reljeef surev emalõvi
ja 8.saj eKr alistas Babüloni. Babüloonia kaudu võeti üle ka sumerite kultuuritraditsioon. Assüüria riigi pealinnad olid Dur- Šarrukin ja Ninive. Assüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt: Sargon II Horsabadis lossis oli 210 eri suurusega ruumi ja 30 siseõu, mis asetsesid 14m kõrgusel platvormil. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad habemiku mehe peaga. Seintel leidus madalreljeef kotkapäiste ja tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat troonil istumas ja alamaid vastu võtmas. Paljud reljeefid jutustavad sõjakatest stseenidest. Figuurid on üldistatud, kuid mõnede täpsete üksikasjadega ja ühes stiilis. Nad on täise vormiga ning kindlalt kivisse raiutud. Eriti meisterlikud ja ilmekad on valitsejate jahistseenid (lõvid). Näidati lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust