1.7.1 Zenon (u 336-264 eKr) Vastavalt oma eetilisele elukäsitlusele, mille ideaaliks on, et inimene peab isandaks olema nii oma elu kui surma üles. Seetõttu pidas Zenon enesetappu kõige mõistlikumaks elust lahkumise mooduseks (Toomla, s.a). 1.7.2 Seneca (4 eKr – 65 pKr) Seneca arvates on surm üksnes uue, igavese olemise sünniks – otsekui väravaks igavikku (Toomla, s.a). 1.8 Epikuuros (341-270 eKr) Epikuros inimese hingele surematust ei omista. Tema käsitluses laguneb inimke ha pärast surma taas algaineteks ja kerged hingeaatomid hajuvad seosetult laiali. Teadmine, et nii juhtub peaks inimest lohutama ning vabastama hirmust. Vabanemine hirmust annab inimesele võimaluse segamatult oma elu nautida ja kasutada – kartmata, et me oma eksimuste eest kord vastust peame andma, aga ka lootmata, et mingi hauatagune elu meile paremat peaks pakkuma kui see meile parajasti anti (Meos, s.a). 1.9 Cicero (106-43 eKr)
gane kuju , aga hoopis nagu m¨arkides . enda t¨ ahenduse laiendus. Yin ajastu v¨agi oli kolmes / ¡ Kujutab ini- grupis: keskmine, vasak ja pa- £6 ¢mest k¨ulgvaates . Luu- ja rem, viirlippu kandis pronkskirjas esinevad inimke- u ¨ksnes keskosa n¨aidates ¨ara ha kujutised on k~oik v¨aejuhi. V¨ae juht oli sama algup¨araga.peab u ¨htlasi u ¨lima seisusega isik ka inimese kujutiseks, vas- . tavaid n¨aiteid pole, esineb
annaabi.ee 
