mao ja soole haavandite ravimisel. Kuid teelehe elu on huvitav. Kindlasti olete märganud, et suur teeleht kasvab peamiselt inimese lähedal: teeradadel, õuedes, muru sees. Ta levib inimese abiga – seemned on pealt limased ja kleepuvad kergesti inimese jalgade külge. Seal on need mõnda aega paigal ja kui on veidi edasi liikunud, siis pudenevad maha. Nii kasvabki teeleht kõikjal, kuhu inimese jalg astub. Sellest ka teelehe nimi: kasvab teede peal. Teda nimetatakse ka inimkaaslejaks taimeks: see on taim, kes levib kõikjale, kuhu inimesed liiguvad. Sellise levimise abil on ta jõudnud maakera kõikidele mandritele ja nii on võib-olla huvitav teada, et tema päriskoduks on näiteks Eestimaal eelkõige mererannikud. Omapärased on ka suure teelehe õisikud, mis võivad taime kaunistada suve algusest kuni sügiseni. Teelehe pikka peenikest rullikujulist õisikut nimetatakse tähaks. See on selline pikk ja peenike õisikutüüp, kus õied on peaaegu raotud
Teeleht (Plantago media) SLAID: Keskmine teeleht ehk plantago media on rohttaim teeleheliste sugukonnast. Taim kasvab 1560 cm kõrguseks. Kasvab niitudel ja teeservades. Eestis on ta tavaline. Keskmine teeleht saaremaal Keskmine teeleht on kuivade niitude ja loopealsete taim, kes vahel kasvab ka mererandades. Koos inimesega on ta levinud aga ka kõikidesse teistesse kuivadesse kohtadesse. Sellist taime nimetatakse inimkaaslejaks liigiks: ta levib sinna, kuhu inimene läheb. Nii on keskmine teeleht vallutanud terve PõhjaAmeerika, loodusliku liigina teda seal enne eurooplaste kohalejõudmist ei kasvanud. Tema levimiskunst seisneb üksnes selles, et kuidagi tuleb oma imetillukesed mustad seemned mööduva inimese jalgade külge kinnitada. Teelehe peamine levimisviis ongi seemneline paljunemine. Keskmise teelehe õied on koondunud pika liduskarvase varre otsa tihedasse tähkõisikusse.
Tänu oma väikestele kehamõõtmetele on nende varjepaikadeks väiksemadki praod ja lõhed. Mardikate ja nende vastsete poolt rikutud toiduained tuleb hävitada. Suureks hädaohuks köögis on hiired ja vaaraosipelgad. Osa toiduainetest söövad nad ära, kuid suurema osa reostavad. Koduhiir on loom, kellega on kindlasti igaüks kohtunud. Tihti tungib ta ootamatu ja ebameeldiva külalisena meie majapidamistesse. Koduhiir on inimasustusega tihedalt seotud ning teda kutsutakse inimkaaslejaks. Koduhiir on üleni hallika värvusega, 3 mõnikord kollaka või pruunika varjundiga. Kõht on hele- või kollakashall. Selgelt äratuntav on ta nn. "hiirelõhna" tõttu, mida eritavad muskusnäärmed. Majades sööb ta kõike kättesaadavat, kippudes eriti tihti inimeste toidutagavarade kallale, tihti toitub koduhiir ka igasugustest jäätmetest. Koduhiirt iseloomustab ülisuur sigivus - soodsates
Jäävabal ajal põhjustavad mineraalsuse muutumise peamiselt karbonaatse tasakaalu muutumine ja kaltsiumkarbonaadi väljasadenemine fütoplanktoni elutegevuse tulemusena. 1950. aastatest kuni 1980. aastateni suurenes sulfaatide sisaldus Võrtsjärves 2,7 korda ja kloriidide sisaldus 3,5 korda (Nõges, 1992). Viimase aja kõige silmatorkavam vee ioonkoostise muutus on aga just kloriidide hulga ühtlaselt kiire vähenemine lühikese ajavahemiku jooksul. Kloriidiooni nimetatakse sageli inimkaaslejaks, sest parasvöötme magevees on tema allikaks reovees sisalduvad klooriühendid. Kloriidide sisalduse vähenemise kõige tõenäolisem põhjus on suurfarmide tegevuse lõppemine ja heitvee puhastamise seadmete lisandumine. Suure karbonaatsuse tõttu püsib Võrtsjärves pH suhteliselt kitsastes piirides: talvekuudel 7,5- 8,0 ja jäävabal ajal 8,0-8,6. Järve pinnakihi pH dünaamika sõltub produktsiooni- ja lagunemisprotsesside vahekorrast, vee segunemisest ning suvel ka vee ja atmosfääri
annaabi.ee 
