kingiga. Alles aastaid hiljem mõistab inimene, et ainus mänguasi mis talle jäänud on, on see sama kaisukaru. Just see sama karu, mille üle ei oldud väiksena väga õnnelik on saanud asjaks, mis toob igasse päeva mälestusi ning mälestustega õnnelikke hetki. Lisaks mänguasjadele ja tunnetele mängivad meie elus suurt rolli sõnad, sest väikestel sõnadel on suur võim ning selle sama võimu taga tilluke õnne. Öeldes inimisele, et ta näeb täna hea välja, võid muuta sellega komplimendi saaja päeva. Ta tunneb end õnnelikuna, mis sest, et tegu oli lihtsalt sõnadega. Kahjuks ei märka seda aga kõik. Kui komplimendi tegija on heasüdamlik noormees, kes soovib mõne tütarlapse päeva natuke rõõmu ning õnne tuua, ei pruugi neiu seda aga mõista. Tüdrukule, kes ei naudi õnne, mis teda ümbritseb, võib jääda noormehe algsest eesmärgist hoopis vastupidine mulje.
kaitsmine peaks olema iga eestlase jaoks iseenesest mõistetav, kuid kuna see nii ei ole, on Eestis kohustatud üle 18 aastased noormehed läbi tegema ajateenistuse, mis annab olulisi teadmisi ja praktikat sõjaolukorral käitumiseks. Kui ajateenistus poleks kohustuslik, siis vabatahtlikult läheks sõjalist väljaõpet saaama ilmselt vähesed ning see ei kindlustaks meie riigile turvalisust. Ajateenistuse küsimus on meie riigis üsnagi hästi lahendatud, sest selle läbimine ei sea takistusi inimisele edasi õppimiseks või tavalise töökoha leidmiseks, kuid ometi saab ta teatud väljaõppe omandanuks ning oskab ohu korral vastavalt käituda. Pärast ajateenistuse läbimist seob eestlast kaitseväega ainult reservväes olemine, mis ei kohusta teda hakkama sõjaväelaseks, kuid võimaldab teda sõja korral mobiliseerida ning panna oma kodumaad kaitsma, mis peaks niigi olema vabatahtlik. Lisaks korraldavad kaitseväe osad vastavaid õppusi ning abistavad ka teisi riike.
tekitab geneetilise eelsoodumuse ja kk mõjutuste kombinatsioon. 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas areng toimub ühtlases tempos või mitte? Kvantitatiivse (füüsilise) ja kvalitatiivse (taseme muutus loomuses) arengu omavaheline seos. Kas varasem ja hilisem areng on seotud? Kui jah, siis mil määral? 3) Inimloomuse kohta. Milline on inimloomuse olemus, omadused (hea, halb, neutraalne)? Locke: Inimisele puuduv teadvus (,,tabula rasa" ehk puhas leht) Rousseau: Laps sünnib olemuselt ,,heana" 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinev? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus) Uurimismeetodid
annaabi.ee 
