.., no kasutagem siis seda, mis meil on. Põlevkivimeeme tsementeerib ühelt poolt kapitali kasumiootus, suutmatus loobuda võimalikust kasumist ka tulevikus. Teisalt aga on põlevkivil Eestis tugev kultuuriline ja sotsiaalne mõju. Nagu kogu maailmas naftal, mille leiukohad, tootmine ja kasutamine määravad paljusid nüüdisaja poliitilisi jõujooni. Ligi kolmveerand sajandit tagasi võttis Vladimir Vernadski kasutusele mõiste PSÜHHOSOIKUM, millega ta tähistas inimintellektist mõjutatud ja tingitud uut geoloogilist ajastut. Selle ajastu peamise geoloogilise jõuna määratles Vernadski just inimest, kes tavatul moel sekkub tektoonilisse ringkäiku. Inimkultuuri ja geoloogiliste struktuuride koostoimel tekib ka vastupidine suhe: kivimid mõjutavad inimkultuuri, olles nii õnne kui ka sõja allikaiks. Nõnda nagu kunagi kuld ja vääriskivid, mõjutab nüüd nafta inimkonda rohkem, kui ehk tunnistada tahaksime. Ja nafta nooremal vennal - põlevkivil - on
1. Ekslike või tühiste autoriteetide uskumine 2. Selle uskumine, mida tavakohaselt õigeks peetakse 3. Laialtlevinud eelarvamuste küüsis olemine 4. Omaenda teadmatuse varjamine oma väärteadmiste demonstratiivse esitamise taha. Kuid teisest küljest rõhutas ta rohkem kui Thomas jumaliku valgustatuse olulisust inimese arusaamisvõimele. R. Bacon oli veel tugevalt kinni neoplatonismis. Ta väitis, et kogu meie filosoofiline mõte pärineb jumalast, mitte aga inimintellektist endast. Duns Scotus (1265 - 1307) Ta püüdis korrigeerida Aquino Thomas´e ketserlust. Meil on sama olemus mis jumalal, erinevas on kvantitatiivne. Intellekti käivitab tahe: tahe otsustab, mille üle mõistus mõtleb, tahe käsutab intellekti. Tahe valib ka objekti, millele intellekti rakendatakse.. Nagu jumala tahe, nii on ka meie tahe täiesti vaba oma valikutes. Duns´i arvates Thomas eksis, kui ta arvas, et tahe on alati mõistusepärane. Duns´i väitel
annaabi.ee 
