perspektiivis nii, et taimestik, loomastik ja mullad seda taluvad. Utilitaar-ökoloogilise väärtuse puhul arvestatakse looduse taluvus- ja taastusvõimet. Mittemajanduslikud väärtused Väärtused, mida ei saa osta ega müüa, pole turuhinda. Need maastike väärtused on üldkasutatavad. Maastikusisene ökoloogiline väärtus seisneb tema pikaajalises kasutuspotentsiaalis. Mitmete looduskaitsjate arvates on maastikul aga oma, väljapoole igasugust inimhuvi jääv väärtus. Sisemine ökoloogiline väärtus on olnud aktuaalne seoses bioloogilise mitmekesisuse säilitamise tagamisega. Maastiku esteetiline ja rekreatsiooniline väärtus sõltub inimesest ja on väga subjektiivne. Teatakse, et üks maastik on teisest meeldivam, kuid harva osatakse oma eelistustele anda objektiivset seletust. Paiga teeb inimeste jaoks atraktiivseks eelkõige selle maastiku ilu. Maastikel on oma esteetiline väärtus. Nad inspireerivad sageli kunstnikke, kirjanikke,
communication). Oluline, millisena nähakse loodust, millisena nähakse inimese ja keskkonna suhteid. Ökoloogilised liikumised Üheks küsimuseks on küsimus keskkonna väärtusest kas looduskeskkonnal väärtus iseenesest või ainult inimese jaoks. Vastuste põhjal sellele küsimusele saab keskkonnaliikumisi liigitada biotsentristlikeks (näevad looduse väärtust iseeneses) ja antropotsentristlikeks (pragmaatilised lähenemised, tuleks tähele panna inimhuvi looduse kasutamises). Samas pole see eristus binaarne, vaid moodustab pigem eri vaadete kontiinumi. Võib näiteks argumenteerida, et loodusel küll on sisemine väärtus, kuid selle tajumiseks on vaja inimese osalust. Samuti võib võtta seisukoha, et osal looduse elementidest on sisemine väärtus ja teistel mitte (nt väärtus ainult kõrgematel organismidel, terviklikel ökosüsteemidel vms). Erinevad arusaamad looduse väärtusest seostuvad erinevate strateegiatega
annaabi.ee 
