Ergonoomika kasutab selliseid ülitundlikke infoallikaid nagu inimese aistingud ja tundmused · Sageli tuleb lähtuda seisukohast, et inimene on füüsikalise maailma osa ja allub põhiliselt samadele seadustele nagu teised eluta või elusad objektid. Ergonoomika probleemide puhul võib väärtuslikku infot saada mitmesugustest ajakirjadest. 1957. aastal hakkas Inglismaal ja ühtlasi maailmas ilmuma esimene teaduslik ajakiri Ergonomics. Tänapäevaks on ergonoomika- ja inimfaktorite alaste ajakirjade arv maailmas kasvanud sajakonnale. Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Töökeskkonna optimeerimisel on tõsiseks probleemiks infouputus. Ettevõtja peab kasutama seadusi, määrusi, standardeid, direktiive, norme, tootekatalooge jne, mida on kümneid tuhandeid ja tuleb pidevalt juurde. Enamiku vajalikke andmeid saab kümneid kordi kiiremini kätte veebi kaudu, kui otsida neid paberilt. Enesehindamise meetodid Inimorganismi seisundi hindamise võimalused
moodustati esimene ergonoomikaspetsialistide rahvusvaheline ühing Rahvusvaheline Ergonoomika Assotsiatsioon. Spetsialistide arv, kes viivad tänapäeval läbi ergonoomikaalaseid uuringuid maailmas, lähtudes rahvuslike ühingute liikmete arvust, on ligikaudu 20 000, kusjuures 9/10 neist töötab majanduslikult arenenud maades, umbes veerand, üle 5000 Ameerika Ühendriikides, 2500 Jaapanis ja 1300 Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühinenud Kuningriigis. Iseloomulik on Ameerika Ühendriikide Inimfaktorite ja Ergonoomika Ühingu liikmete haridustase. Ühingu liikmetest on viimastel andmetel 18,7% bakalaureuse-, 32,5 % magistri- ja 40,2 % doktorikraadiga. Ergonoomika on arenenud Põhjamaades (Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island), kus töötab ligikaudu 1500 kutselist ergonomisti, mis nende maade elanike arvuga võrreldes on mitu korda suurem maailma keskmisest. Endistes sotsialismimaades on suurim arv spetsialiste (450) Poolas, kus muuhulgas tegeldakse palju ergonoomika õpetamise