faktoritest lähtuvalt seetõttu, et tekivad nn. ,,pimedad nurgad." Pimedate nurkade puhul on eristatud kolm erinevat ala, kus need tekivad: Veoki külgedel, kaasreisija poolel manöövri või reavahetuse ajal. Veoki või haagise tagaosas, tagurdades väiksel kiirusel. Veoki esiosas liikuma hakkamisel või aeglaste pöörde manöövrite käigus. (Volvo trucks, 2013.) 1.1.1.1 Autojuht 90% liiklusõnnetuste põhjuseks on inimfaktor. Inimfaktoriks on kas veokijuht või mõni muu isik, kes osaleb liikluses ning eksib liiklemise reeglites, mis põhjustab liiklusõnnetuse. Enamus liiklusõnnetusi juhtub ikkagi inimtegevuse tagajärjel. Meesautojuhtidega toimunud liiklusõnnetustes said mehed vähem viga kui naised. See ilmselt tuleneb füsioloogilistest ning psüholoogilistest iseärasustest. (Volvo trucks, 2013.) Põhjused, miks veokijuht on liiklusõnnetuste põhjustajaks: Tähelepanematus.
Mitte igas ühiskonnas ei ole asjad söömise ja riietumisega korras, mis viitab sellele, et on olemas erineva elatustasemega inimesi ja need on klassiühiskonnas. Iga ühiskond jaguneb kaheks põhiliseks klassiks ekspluateerija ja ekspluateeritavad. Ainult 2 formatsiooni on klassivabad ürgkogukondlikus ja kommunistlikus formatsioonis. Marxi arvates oleks selle poole mõistlik püüelda. Miks hakkab ühiskond arenema ühelt formatsioonilt teisele? tootlikud jõud jagunevad inimfaktoriks ja asjaliseks elemendiks (omakorda jaguneb tootmisvahenditeks ja töö objektiks). Tootmissuhted inimeste vahelised suhted, mis tekivad tootmise käigus. Kogu protsessis on oluline, kellele kuuluvad tootmisvahendid eraomand või üldrahvalik omand. Pinged ühiskonnas tekivad tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel ja see viib sotsiaalse revolutsiooni tekkimisele. Sotsiaalse revolutsiooni eeltingimus tekib revolutsiooniline