võimaluse tegeleda paremini põllumajandusega,tööstusliku kalapüügiga,hüdroelektri kasutamisega. lisaks lühiajaliselt vähenevad ka küttearved,turismihooaeg pikeneb. Globaalse soojenemisel on häid positiivseid pooli,kuid see,mida põhjustab see loodusele,loodamadele ja elanikele on väga laastav ja halvati mõjuv. Kuigi see muutus tundub olevat vähene(kraadidena) annab see just loodusele väga tugevalt tunda. Globaalse soojenemise faktorid Inimetegevusega põhjustatud globaalne soojenemine tegurid on näiteks: vihmametsade hävitamine,loomade kasvatus, fossiilkütuse põletamine,nende tegevustega mõjutab inimene kõige enam globaalset soojenemist. Kasvuhoonegaaside tõttu on umbes 63% inimkonna põhjustatud globaasest soojenemisest. Lisaks on teguriteks veel otsene soojusproduktsioon,mis on seotud inimeste liigse energiatarbimisega. Samuti seostatakse globaaset soojenemist ebaharilikult kõrge vulkaanide tegevusega
ELS on arvamusel, et iga inimene on kohustatud tagama looma heaolu, kui see heaolu on langenud inimese otsese või kaudse tegevuse tõttu. On palju tegevusi, mis pärsivad loomade heaolu säilitamist ning maailmas on piirkondi, kuhu paraku loomakaitse ei jõua ning loomi kasutatakse näiteks kosmeetikatoodete arendamise või relvade täiustamise eesmärgil. Sellised katsed võivad põhjustada loomadele valu, vigastusi või isegi surma. Inimetegevusega saab loomade heaolu parandada ning olen seisukohal, et loomad on meie elus väga olulisel kohal ning neid tuleb kaitsa väärkohtlemise eest. Jõgeva Gümnaasium, 12.B Riina Tamm Kasutatud allikad: 1. http://www.loomakaitse.ee/?q=espa_eesmargid_ja_pohimotted 2. http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=62 3. http://www.eau.ee/~astan/ealu/ 4. https://www.riigiteataja.ee/akt/752892 5. http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=1239 Jõgeva Gümnaasium, 12.B
lähemal. Killustmine võib piirata liikide võimalusi levida ja uusi alasid koloniseerida (nt mõned imetajad ei ületa kagedaid alasid). Loomade toitumisvõimalused vähenevad, kuna ressursse on väikesel elupaigalaigul vähe. Populatsiooni kaheks jagamine võib põhjustada populatsiooni arvukuse alnguse või isegi väljasuremise. 4) Kuidas ökolõkse ära tunda? Vaja on teada sigimisedukust erinevais elupaiakdes (läte-mülgas). Ökolõksu tekkimine on seotud teatud inimetegevusega loomade elupaigas. Selge on seos ökolõksu kontseptsiooni ja läte-mülgas süsteemi teooria vahel. Aktraktiive mülgas on ökolõks. Ökolõksu kujunemist peab eeldama, kui nt liigi poolt traditsiooniliselt eelistatud eluapika introdutseeritakse uusi kiskjaid, keda seal varem kunagi pole esinenud või nt kui madalakvaliteedilisse elupaika tuuakse uusi elemente, mis jäljendavad heale elupaigale iseloomulikke signaaltunnuseid, mida liik on traditsiooniliselt
annaabi.ee 
