ju süüdistama ammu surnud naist, kuna mees end ära tappis. Samamoodi ei arva ma, et suitsiidid usu nimel on Jumala süü. Konkreetne religioon ja religioossus ei ole samuti minu arvates süüdi selles, mida teevad seda kindlat usku või üldse usklikud inimesed. On ju igaühe enda asi, kas ta usub või ei. See on inimese enda otsus ja ta on ise oma tegude eest vastutav. Milleks süüdistada religiooni? Usk üldiselt ei saa olla süüdi selles, mida otsustavad teha mõned väiksemad inimestegrupid. Ma ei oska tuua küll paremat näidet, aga kui näiteks üks armuvalus neiu end mingi noormehe pärast ära tapab, ei jää vastutavaks terve meessugu. Täpselt samuti arvan olevat ka religiooni, religioossusega ning suitsiididega usu nimel. Kas süüdistama peaks usuliikumise juhti? Võib-olla mingil määral on tõesti süü temal, sest juht on see, kes kogu sekti kontrollib, suunab, ehk ka oma tahtmise järgi manipuleerib
traditsioon” (invented tradition) Rahvuse määratlemine 1. Maa-ala / territoorium- mingisugune rahvus on endale loonud ka riigi. 2. Keel Rahvused elavad erinevate riikide territooriumitel. Eesti rahvas nt on üks osa Vene Impeeriumist. Keele järgi on raske määratleda, et elab üks rahvus. 19. saj hakatakse rahvuse mõistest väga rõhutatult rääkima. Eed samad rahvused tänapäeva mõistes tekivad 19. saj. Pärast keskaja impeeriumite lagunemist tekkinnud inimestegrupid olid väga ebastabiilsed. Nad võisid laguneda erinevateks klannideks. E. Renan väidab, et rahvus on teatud tüüpi vaimne printsiip, mis toetub kahele alusele: minevik ja olevik. Kõik on pärit minevikust. Küsimus selles, kui iseenesest mõistetav on see rahvus. Kuidas see rahvuse mõiste nii jõuliselt levib? Eriti mõjukaks on osutunud B.Andersoni kontseptsioon kujutatud kogukondadest. „Imagined community“. Ta väidab, et rahvus luuakse inimeste ajus mitmete kujutluspiltide kaudu ja
Rahvuse määratlemine 1. Maa-ala / territoorium- mingisugune rahvus on endale loonud ka riigi. 2. Keel Rahvused elavad erinevate riikide territooriumitel. Eesti rahvas nt on üks osa Vene Impeeriumist. Keele järgi on raske määratleda, et elab üks rahvus. 19. saj hakatakse rahvuse mõistest väga rõhutatult rääkima. Eed samad rahvused tänapäeva mõistes tekivad 19. saj. Pärast keskaja impeeriumite lagunemist tekkinnud inimestegrupid olid väga ebastabiilsed. Nad võisid laguneda erinevateks klannideks. 16 E. Renan väidab, et rahvus on teatud tüüpi vaimne printsiip, mis toetub kahele alusele: minevik ja olevik. Kõik on pärit minevikust. Küsimus selles, kui iseenesest mõistetav on see rahvus. Kuidas see rahvuse mõiste nii jõuliselt levib? Eriti mõjukaks on osutunud B.Andersoni kontseptsioon kujutatud kogukondadest
annaabi.ee 
