neid ka kirjeldatud. Taevastest olenditest on tiibadega kujutatud keerubeid (Keerubid“/.../ keda tavaliselt kujutatakse tiivuliste inglitena.” – Tuleks siiski tähelepanu pöörata, et siin ei ole mõeldud ingli alaliiki, vaid inglit kui funktsiooni ehk Jumala teenrit ja sõnumitoojat). Tiivad kui nähtus on mõlemale olendile – nii inglile kui haldjale – tekkinud pildilise kujutamise käigus. Kuna religioosses kunstis on kehtestatud teatud sümboolika, siis eristamaks ingleid inimesist on hakatud neid tähistama tiibadega. Tiivad on saanud osaks kristlikust märksüsteemist. Ristiusu levikuga kandus see süsteem ka seni paganlikku kultuuriruumi; et inglite ja haldjate juures nähti funktsioonilist sarnasust, nad segunesid ja muutusid ka märgina sarnaseks. Alles ristiusu tavadega sulandunud haldjamuinasjutud ja müüdid kujutavad visuaalselt haldjaid tiibadega. Algselt on nende tiivad sulgedest, nagu ingleil
toonil, nii et Indrekul hakkas äkki palav. ,,Pole enam midagi murda, juba kõik murtud," vastas Indrek, mille peale Ramilda naerma hakkas ja ennatult lauaservale istus. ,,Ega siin kedagi ei ole?" küsis ta. ,,Kõik on tunnis peale minu," vastas Indrek. ,,Jumal tänatud!" ohkas neiu, nagu pääseks ta mõnest raskest koormast. ,,Kas olete mind ka mõnikord meele tuletanud? Mina teid olen. Võõraste keskel hakkas mõnikord igav ja siis ütlesin ma endale: mõtlen õige kodust ja sealseist inimesist ja nõnda mõtlesin ka teist. Mis te arvate, olen ma väga muutunud? Ütelge salgamata, mis te arvate. Olen ma kõhnemaks läind? Ja vanemaks? Ma olen palju kurvastanud, sellepärast. Aga te ei vasta ju mu küsimusele, olen ma muutunud või ei!" ,,Nagu oleksite," lausus Indrek, sest ta ei söandanud rohkem öelda. ,,Eks ole? Vanemaks, mis?" ,,Seda ei tea." ,,Tähendab, uhkemaks, eks. Kõik kinnitavad mulle, ma olevat uhkeks läind. Aga teate, kui
annaabi.ee 
