Kõige olulisem ja erilisem inimeses ükskõik millises, ka Kierkegaardis endas on nii subjektiivne ja peidetud, et ta põgeneb kõigi mõistusepäraste üldstruktuuride eest. See veendumus on Kierkegaardile esimene tõde, mida ei tohi hetkekski unustada. Ta on antiabstraktsionist; abstraktsiooni teel saavutatud tõde ei saa olla kogetud, läbi elatud, tunnetatud tõde.(Meos 2000) Kierkegaard välistab tõelise inimeseteaduse võimalikkuse. Teaduse vaatenurk on juba oma olemuselt väljaspoolse vaatleja vaatenurk, selle tulemustel ei ole sügavamat sisu. Teaduse abstraktsioonid ja üldistused meelitavad vaid kõrvalistele, ebaolulistele 7 radadele. ,, Objektiivses mõttes on tõesti kõikjal näha tulemusi, neid on külluses, kuid mitte mingeid otsustavaid tulemusi.''(Meos 2000) Inimene on isiksus, subjekt, mitte mingi uuritav tükk loodust.(Meos 2000)
aasta revolutsiooni tekkis ka laiema avalikkuse huvi nende teemade vastu. Süüdistati inimese ja ajaloo surmamises. Käsitles psühhiaatria dialektikat ning strukturalismi. Psühhiaatreid vihastas tema psühhiaatria käsitlus ja ta ristiti anti psühhiaatria isaks. Oli hiljem mitmetes komisjonides, mis käsitlesid vanglate reeformimist, haldamist. Hiljem keskendus ta teadmise ja võimu vahekordade uurimisele. 1966. aastal ilmunud raamatu järgi Les Mots et les choses., mis käsitles inimeseteaduse päritolu : majandust, lingvistikat ja bioloogiat, hakati foucault pidama strukturalistiks. selle üle üldiselt vaieldakse. Pidas loenguid Ecole de Paris, mis olid äärmiselt popid, istekohtade pärast kakeldi kuulama tulid ka kõrgseltskonna daamid jne. 1977. aastal hakkas Foucault kuulsus levima ka väljapoole prantsuskeel areaali. ? Horkheimer, Max 1990 Kaob see, mida me nimetame mõtteks Kivimäe, Mart 1990 Max Horkheimer Looming 10/ 1398 1403
annaabi.ee 
