Kesta mitu tundi, publik võib lahkuda ja tagasi tulla, millal soovib. Plaksutatakse, naerdakse ja hõigatakse. No-teater- Samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiini laadsel tantsul ja muusikal. Etendusel on dekoratsioonideta lava, näitlejatel puust maskid, igal maskil joonistatud kindel iseloom. Kostüüm jätab jalad katmata, jala liikumised on väga tähendusrikkad. Liigutakse vähe ja kogu tegevus on pingeline meditatsioon. Bunraku- jaapani nukuteater. Nukk inimesesuurune, juhitakse vaatajate silme all kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks mustas kostüümis olevat abilist. Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamiseni'i saatel vanu ballaade. Koto- kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Tema kumer kaas on nagu taevas , lame põhi nagu maa ja kõlakasti õõnes sisemus sümboliseerib kõiksust. Koto on 13, 17 või 21 keelega näppepill, mida mängitakse põrandal. Iga keele all on liikuv sild ehk roop, mille abil pilli häälestatakse
välimusest. Tuli ka välja, et inimesed on pealiskaudsed ja ei suuda aktsepteerida endast teistsuguseid inimesi. Pärast Greogori metamorfoosi ei suutnud ta perekond teda võtta kui ühte nende hulgast kuigi ta kuulus ikkagi sinna perekonda. 14. Kokkuvõte ning põhjendus. Alguses oli sellise absurdsuse lugemisega raske harjuda, sest ma ei kujutanud endale ette, kuidas inimesesuurune putukas elab. Samuti oli teose alguses mul raske aru saada, kas Gregori metamorfoos oli reaalne muutumine putukaks või väljenduslik. Ma ei ole kunagi midagi sarnast lugenud ja see tekitas minus erinevaid tundeid. Minu arvates oli see teos põnev, sest ma tahtsin terve aega tead, mis temaga edasi juhtub. Kõige rohkem tekitas see lugu minus kurbust ja vastikust. Ma tundsin Gregorile terve aeg kaasa,