Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule joonia hõimud. 11. - 8. sajandil e.Kr. oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane. Oluliseks uuenduseks oli raua lai kasutuselevõtt. Tekkisid eraldiseisvad linnriigid, mis omavahel võistlesid, vahel ka sõdisid. Ühtset Kreeka riiki ei tekkinudki, ometigi tundsid kreeklased ennast ühtse rahvana. Kreeklaste usund oli polüteistlik oli mitmeid jumalusi. Jumalaid kujutati nii välimuselt kui käitumiselt inimesesarnasena. Kreekast on ka pärit ka sportimine (esimesed olümpiamängud 776 e.Kr.). Kõrgelt hinnati ka vaimse kultuuriga tegelemist. Kujunes välja filosoofia ja teaduste alged, kirjandus ja teatrikunst. Vana-Kreeka vabaõhuteater oli iseloomulik ehitis. Vaatajate pingiread (theatron) olid raiuti hobuserauakujuliselt looduslikust mäenõlvast ja piirasid all asuvat ümmargust väljakut (orkestra). Orkestra taga oli eriline ehitis skeene, kust ilmusid välja näitlejad
6. Kirja pandud pika aja jooksul 7. Esimesed kirjapanijad Taaveti ja Saalomoni ajast, lõpliku kuju omandas raamat aga allas 150 a eKr. 8. Erinevate osade ühteliitlmist toimetasid Jeruusalemma preestirid. 9. Tänu Vanale Testamendile teame me tänapäeval juutidest ja Iisraeli rahvast väga palju Jahve juutide ainujumal 1. Ainuke jumal juutide jaoks 2. Jahvet kutsuti Isandaks või lihtsalt Jumalaks. 3. Jahvet kujutatakse ette inimesesarnasena. 4. Austada tohtis üksnes Jumalat ennast, mitte tema pilti. 5. Jahve sõlmis kokkuleppe Aabrahami ja Moosesega, et kaitseb iisraellaste riiki. Jahve leping iisraeli rahvaga Aabrahamiga sõlmitud ning Moosese poolt uuendatud leping, mis sisaldas seadusi iisraeli rahvale. 1. Aabraham oli juutide esiisa, kellega Jahve sõlmis võidetavalt esmakordselt ,,kaitselepingu". 2. Hiljem uuendas jahve lepingut Moosesega Siinai mäel. 3
Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnasena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. Otsesed "tõlked"
annaabi.ee 
