valmistab õpetajale siirast rõõmu. · Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb. · Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias. · Alushariduse uus inimesepilt on tõstnud lapse isiksusena kasvatuse subjektiks. · Viinud alusharidusealase arutelu kasvatamisele ja õpetamisele orienteerituselt kasvamisele ja õppimisele orienteeritusele. · Sotsiokultuuriline õppimiskäsitus toob esile lapse mõtlemise ja õppimise tiheda seotuse tegevuskontekstiga.
Neile peab olema tagatud mõtte- ja sõnavabadus. Õigusriik jaguneb formaalseks ja materiaalseks õigusriigiks, millest viimane määratlus näitab riigi positiivset tegevust, lähtumist väärtuskategooriatest, eelkõige inimväärikuse mõistest. Inimväärikus kuulub lahutamatult inimelu juurde ning tähendab iga inimese olemuslikult vaimset ja kõlbelist väärtust tema enese pärast, väljendades inimese õigust areneda puutumatult ja iseenesest määratuna loomuliku inimesepildi ja vaimsuse alusel (Sootak 1997:37). Materiaalne õigusriik seondub sotsiaalriigi mõistega, mis tähendab riigi tegevust sotsiaalse õigluse realiseerimisel, seega elanike heaolu, arstiabi, pensionite jms tagamisel, 4 tulude ja kulude õiglasel jaotamisel ning majanduse suuremal või vähemal määral reguleerimisel (Sootak 1997:38). Ülim kõikidest seadustest on iga riigi jaoks põhiseadus, mis sõna sõnalt võikski tähendada
riiklikus, suprariiklikus jms plaanis. Nendes kõigis ühiskonnastumise vormides on potentsiaali, kujundamaks ühelt poolt täisväärtuslikku elu ja teiselt poolt adekvaatset arusaamist riiklikult organiseeritud ühiskonnast. Ülalkirjeldatud nn kommunitaristlikust vaatenurgast eelistatum tundub olevat selle liberaalne suund, mille abil saab kujundada pildi inimesest, mille aluseks on esmajoones moraalsed tõekspidamised. Ennekõike liberaalse kommunitarismi abil saab kujundada inimesepildi, mis põhineb moraalsetel tõekspidamistel ning kehtib ka õiguslikus valdkonnas. Rahvusriik peab olema võimeline avama ennast nii sisse- kui ka väljapoole. Avanemine väljapoole on tänapäeval seotud kolme tendentsiga: Euroopa Liiduga ühinemise protsessi, rahvusvahelise õiguse rolli kasvu ja inimõiguste jätkuva seadustamisega. Tõsi, hetkel pole päris selge, millal ja millises ulatuses ületab Euroopa identiteet regionaalseid ja rahvuslikke identiteete
olemus, mõtted, soovid. Et visandit muuta, tuleb inimesel kõige pealt mõista iseennast ning oma tahtmisi. 40. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialism on olemuse filosoofia. Eksistentsialism väidab, et inimene on enda eksistentsi eest vastutav ning et iseenda kujundaja ning looja, loob oma valikutega teatud inimesepildi. Eksistentsialismi põhimõtted: teha igast inimesest oma olemuse peremees. Inimene on enda eest vastutav. Inimesel on võimatu oma inimlikku subjektiivsust ületada. Inimene pole keegi muu kui see, kelleks ta end teeb. 41. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Nii kunsti kui moraali puhul on tegemist loomise ja leiutamisega, ei ole võimalik ette näha, milline võib olla tulem, moraali loomise üle ei saa enne otsustada, kui see on lõpule jõudnud,
annaabi.ee 
