Jumalat kujutati päikesekettana. Kadunud kunst kindle geomeetriline ja üldistatud vorm. 15. Kellega võisid sarnaneda egiptuse jumalad? Too paar näidet Sarnasesid Mosepotaamia omadega. 16. Mis oli kunstnike peaülesandeks Ehnatoni ajal? Mõisted: · Kiilkiri Kiri, mida kanti kolmekandiliste krihvlitega pehme pinnaga savitahvlitele. Omandasid jooned killu kujul. · Sfinks - inimesepeaga ja lõvi kehaga kuju. · Püloon Templi värvavaehitis · Obelisk Sihvakas teravatipuline nelinurkne kivi plok. · Mastaba Koosnesid maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle koahel asuvast kastitaolisest kiviehitisest. · Egiptuse poos Jalad olid külje peal, keha oli otsevaates pea külje vaates ning silm otse vaates. · Hierogüüf Egiptuse kiri · Muumia Palsameeritud keha · Sarkofaag Vaarao kirst.
Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu- Simbelis. Nefertari tempel). 2. Egiptuse Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Egiptuse Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 5.Egeuse arhitektuur (Knossose paleega seostuv), - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube
Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 4. Ehnatoni aegne kunst: Põhiülesanne vaarao ja tema perekonna kujutamine (N: Ehnaton, Nofretete). Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree)
Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 4. Ehnatoni aegne kunst: Põhiülesanne vaarao ja tema perekonna kujutamine (N: Ehnaton, Nofretete). Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree)
Inanna/Istar oli ka sõjajumalanna Jumal/sõjamees Marduk, kelle kultus muutub tähtsaks 2 at alguses. Marduk Babyloni linna kaitsejumal Assur - assüürlaste kaitsejumal Ramman / Addad Mesopotaamias jumalad antropomorfsed (inimkujulised) Päikesejumalal päikeseketas Kuujumal sirp käes Äikesejumal vibu/nooled Marduk sõnn/härg Surma kehastus skorpion Tarkus madu Puu maharaiumine oli mingil perioodil surmaga karistatav Nergan tiivuline lõvi inimpeaga Enki härg, inimesepeaga Koldewey IV loeng 27. Veebruar 2012 India vanimad tsivilisatsioonid U 3000 e.m.a. tänapäev India paljude religioonide häll: hinduism, budism, dzainism... Hinduism on eurooplaste loodud termin, mida indialased ei kasuta Hindu tuleb sõnast Sindhu (Induse jõe indiapärane nimetus),