"Kunstnik" tundub mulle Lutsu identiteedisõja kõige "häälekama" üllitisena. 1940ndate alguses asus ta elama Tartusse ning sai tööd Pallases ehk tol ajal juba Konrad Mäe nimelises Kõrgemas Kunstikoolis algklasside õppejõuna. Poliitiline olukord oli muutunud ning nõukogude võim kuulutas naiste ja meeste võrdõiguslikkust igal elualal. Uus võim tõi aga kaasa uusi probleeme. Punameelseid kunstiringkondi häiris Lutsu endiselt groteskne, kujutatava karakteersust liialdav inimesekujutis. Saksa okupatsiooni ajal hoiatati teda juba lubamatu kaldumise pärast dekadentsi. Tema töid peeti funktsionääride poolt ebasobilikeks, et neid ühiskondlike asutuste seintele riputada, mis tekitas probleeme kunstniku tööde ostmisel Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt. Oma päevikutes on ta meenutanud, kuidas koolipäevil püüdlesid kõik uudsuse ja modernsuse poole ja tundis pahameelt, et enam ei uuendatud midagi ning pandi seda lausa pahaks. Eesti edumeelses kriitikas sai ta
· Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur Usulise sisuga pilt ikoon Olid ikonoduulid pooldajad Ikonoklastid eitajad 8 sajandil muutusid ikonoklastide seisukohad poliitiliseks, et nõrgestada kirikute võimu 9 sajandil tulid aga võimule ikonoduulid Ravenna kirikute mosaiigid: · Sõnum usuline, poliitiline · Kultusobjektiks keiser, kes juhatab kloostrit/riiki San Vitale´s kujutati nt Theodorat ja Justianust Inimesekujutis: · Saledad, ebaloomulikult pikad · Riided, figuure pole näha · Näod väiksed, silmad suured · Asetatud tihedasse ritta Mosaiigitehnika · Värvilised kivid asusid üksteisest rohkem eraldi · Figuurid tasapinnalised · Igaviku kujutamine Hakatakse Kristust kujutama kannatavana või lapsena Maarja süles, nt Daphni klooster kreekas Ikoonimaal: · Maaliti märtrite, pühakute mälestuspilte · Vanimad enkaustikatehnikas
annaabi.ee 
