tahab näha, saamaks selle eest tasu. Lisaks ei oleks looma viiped Hedigeri sõnul arusaadavad inimestele, kes katsega seotud pole. Seega võib ka arvata, et on jällegi tegu inimeste sooviga näha šimpansi viibetes sõnumit, mida ei pruugigi neis leiduda. (Hediger 1981: 248) Hediger teeb juttu ka loomkatsetega seotud nö inimlikust probleemist. See tähendab, et suures osas on loomadega suhtlust luues lähenetud asjale liiga inimesekesksest vaatepunktist. Näiteks küsiti katsealuselt gorillalt, mis liiki ta kuulub. Sellele ei saa ta loomulikult vastata oma intelligentsi põhjal, sest tal pole nii arenenud arusaama liikidest. Sama kehtib ka eelneva näite kohta Hansust, kes pidi lahendama matemaatilisi tehteid. (Hediger 1981: 250) Lisaks tuleb katsetel arvestada ka looma motivatsiooniga. Katsealune võib otsustada, et ta ei taha seda teha, kuigi ta suudaks ning see muudab eksperimendi kulgu. (Hediger 1981: 251)
poole pöördumine. Psühholoogia ja mälu hakkavad kokku mängima. Merle Karusoo suur esile tõus sel perioodil. Autor, kes kirjutab alustekstid ja ise lavastab. Võtab dokumentaalsed alustekstid, uurib elu ennast ja siis tekib mälu ja elu uurimise teatrilabor tema ümber. Esimene esiletõus ,,Olen 13-aastane" (1980). Jaan Kruusvall (1940-2012) kaks näidendit, mis loovad märgilise tähenduse: ,,Pilvede värvid" (1983) 1944. a traagilisi valikuid, antud inimesekesksest vaatepunktist. ,,Vaikuse vallamaja" (1987) keeruline poliitiline temaatika. Enn Vetemaa (1936-2017) planeeritud ja konstrueeritud tekstid. Eetilis-sotsiaalne või psühholoogiline pool. Koomikasse kalduv anne (komöödiad), kuid ka tõsise ja koomilise ühendamine tragikoomilises võtmes. Legendaarsed telelavastused: ,,Häälemurre" (1962), ,,Monument" (1965), jne. ,,Õhtusöök viiele" (1972) draamakirjaniku identiteedi loomine. ,,Püha Susanna ehk
annaabi.ee 
