hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Vaid mõõdetavad tegevused moodustavad soorituse. Tulemuste aspekt on seotud käitumise tagajärgedega Tööalase tegevuse tulemus sõltub tihti käitumuslike tegurite kõrval ka teistest teguritest Juhtimise tõhusus Juhtimisel keskendutakse ühelt poolt lõpptulemustele ning teiselt poolt tööks soodsate tingimuste loomisele ehk töösoorituse juhtimisele. Viimane on omane muutunud juhtimisparadigmale -inimesekesksele juhtimisele Töötajaid juhitakse tõhusat tööd tagavate tingimuste loomise kaudu Ülesandesidus ja kontekstisidus käitumine Tööalast käitumist saab jagada: ülesandesidus ja kontekstisidus Ülesandesidus tegevus on seotud inimese oskuste ja asjatundlikkusega tulla toime ülesannetega, mis on seotud organisatsiooni "tehnilise tuumaga". Inimese panus võib olla nii vahetu (tootmis-tegevus) või vahendatud (juhtimistegevus).
mõtteviisi. sö on kirjeldatud ka kui filosoofiat või eluviisi, kui idoloogilist platvormi. SÖ-t iseloomustab inimese sügav vaimne ja vastutustundlik side ümbritseva keskkonnaga. SÖ ei vaatle keskkonda kui eraldiseisvat objektide kogumit vaid kui võrgustikku, mille osad on omavahel tihedalt seotud ning sõltuvad üksteisest. Kõige olulisem on SÖ rõhuasetus mitte-antropotsentrilistlikule ehk mitte- inimesekesksele vaid loodusekesksele paradigmale e seisukohale. Kõikide elu(loodus-)avalduste üheolulisusele ja võrdsusele. SÖ olulisemaks taotluseks on panna inimesed mõtlema, mille tulemusena iga inimene kujundab ise oma ökosoofia e ökoloogilise harmoonia v võrdsuse filosoofia. SÖ eelkäijateks on Henry David Thoreau teosega ,,Walden ehk elu metsas" ja Aldo Leopold teosega ,,maaeetika", kuid SÖ rajajaks peetakse Norra filosoofi Arne Dekke Eide Naessi
annaabi.ee 
