peamiselt võlvitud täisnurksest palvesaalist, Meka poole suunatud võlvitud nisiga.palvesaalist, Meka poole suunatud nisiga. · Minarett mosee juurde kuuluv torn, millest Minarett mosee palvuse kuulutatakse juurde algust. kuuluv torn, millest kuulutatakse palvuse algust. Enamik mosaiike on kinnikaetud, üle Interjöör krohvitud mosheeks tegemise käigus, sest islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis · Enamik peegeldus mosaiike kiriku onseintel. poleeritud kinnikaetud, üle krohvitud Marmorsambad mosheeksolid nii tegemise käigus, sest islamis ei ole õrnalubatud ja kaunist värvitooni, et ajaloolane inimesefiguuri kujutada. Lagi oli Prokopios võrdles kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku neid lilli täis aasaga
Kui türklased 1453. aastal vallutasid Konstantinoopoli, siis muudeti kirik moseeks ja lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusa silueti. Mosee islami kultusepaik rituaalse ühispalvuse pidamiseks, mis koosneb peamiselt täisnurksest võlvitud palvesaalist, Meka poole suunatud nisiga. Minarett mosee juurde kuuluv torn, millest kuulutatakse palvuse algust. Interjöör. Enamik mosaiike on kinnikaetud, üle krohvitud mosheeks tegemise käigus, sest islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni, et ajaloolane Prokopios võrdles neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu tunne. 987. a kuulutasid Kiievi vürsti Vladimiri saadikud: ,,Me ei teadnud, kas oleme taevas või maa peal". Tänapäeval kuld tuhmunud, muuseum alates 1935. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, sinna kus seisis rahvahulk
Igal neljal kupli küljel kujutati ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat. Kui türklased 1453. aastal vallutasid Konstantinoopoli, siis muudeti kirik mošeeks ja lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusat siluetti. Ka krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle skraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks mošeeks, kuna islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni, et ajaloolane Prokopios võrdles neid lilli täis aasaga. Tänapäevaks on kuld tuhmunud, kuid mõningad seinakaunistused on siiski kattest vabastatud. Aastal 1931 suleti hoone esimese Türgi presideni poolt 4 aastaks, et seal 1935. aastal avada siiani avatud muuseum. Kui ma sain teada, kui pikk ja kirju ajalugu on ühel hoonel, tekkis huvi selle kohta rohkem
poolkuppel ja ka põhikupli osad. 1453. aastal langes kogu Konstantinoopol osmanitürklastele, kelle väed tungisid kirikusse keset viimast missat, mida seal üldse peeti. Hagia Sophia muudeti moseeks ning kiriku välisilmet muudsid moslemid. Hoone nurkadesse ehitati neli minaretti, apsiidi paigutati maapinna tasemel mihrab, mis oli orienteeritud Meka suunas. Kirikust paremale lisati mimbar ning vasakule sultani looz. Ka enamik mosaiike kaeti, sest islami maades polnud lubatud kujutada inimesefiguuri. Kirikus olnud neli Jumala kaitseingli kuju kaeti 6-7 kihi kipsiga. Neid nägi sveitsi arhitekt Gaspare Fossati, kui ta 1840. aastatel Hagia Sophia kiriku taastamisel osales. Pühakoja muljetavaldava koopia püstitas ehitusmeister Sinani Suleyman Toreda moseena. Viimased tähtsamad parandused viisid läbi eelmainitud sveitsi arhitektid Gaspare ja Giuseppe Fossati 4 aastatel 1847-1849. Need oli märkimisväärsed tihendamis- ja remonditööd