Põhjuseks olid rahvasterändamise perioodi segadused ja 6. sajandil haripunkti jõudnud katkuepideemiad. 7. sajandil hakkas aga rahvaarv taas pikkamööda kasvama. Loomulikult ei olnud rahvastikutihedus kõigis Euroopa paigus ühesugune. 14. sajandi jooksul vähenes aga Euroopa rahavastik märgatavalt. Selle põhjuseks oli 1315.-1317. aastatel kogu Euroopat tabanud näljahäda ning aastatel 1347-1351 erakordelt laastav katkuepideemia. Eluiga. Pere Inimesee eluiga oli keskajal lühike: isegi normaalsetes oludes polnud see palju üle 30-40 eluaasta. 50-aastane mees oli juba eakas, 70-aastaseks elamist peeti Jumala eriliseks kingituseks. Eriti suur oli keskajal imikute ja väikelaste suremus. Peredel sündis küll palju lapsi, kuid vaid umbes pooled neist saanud täisealiseks. Naised surid väga tihti sünnitusel, mehed hukkusid sõjas. Kuigu surm oli tavaline, ei suhtunud sellese sugugi ükskõikselt. Pereliikmete ja eriti laste surm
spetsiifilisuse printsiip. Amneesia- mälukaotus o Amneesia liigid: Suuna järgi (antero –ja retrigaadne/ei mäleta, mis on eelnevas elu toimunud) Ulatuse järgi (täielik ja osaline) Mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) o Katse pantsinedi H.M-ga KEEL JA KÕNE o Keel- inimesee omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Suuline ja kirjalik keel ning kõne. Sisekõne! o Keele ja kõne kaks vaatenurka: retseptiivne (keele info vastuvõtmine) ja ekspressiivne (sõnumi väljendamine) o Kõneaparaat- elundid, mida hääldamisel kasutame. o Keele struktuur: Foneemid- eristatavad heli kategooriad, väikseim tähendusega häälikuüksus Õ
annaabi.ee 
