eest endale kaaslasi ostma.“ Karistamisele selline laps ei allu, pigem peab ta karistusega kaasnevat tähelepanu väärtuslikuks tasuks. Parimaks karistuseks on tähelepanuäratamiskatsete ignoreerimine. Need lapsed vajavad hoopis positiivseid kordaminekuelamusi. Nartsissistlik laps käitub agressiivselt siis, kui keegi kahtleb tema julguses. Tema vägivallategude ohvrid on täiesti süütud inimened, kasvõi esimene vastutulija. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 9 – 10). Haiglast eneseimetlejat peetakse seltsivaks, sest ta kuulub kindlapiirilisse noortekampa. Tema kollektiivsustunne ning inimsuhted on siiski petlikud. Kampa hoiab koos pigem sõltuvustunne ja kättemaksukartus. Tal ei ole kujunenud püsivat realistlikku arusaama endast. „Ta loob endast pilti selle põhjal, kuidas lähikondlased tema käitumisele reageerivad.“ Suhtleb inimestega kasu saamise eesmärgil
Konstrueerige näide! Bertrand Russell on öelnud, et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse. Kas Jaanika võib rünnata Tiinat? Kas üks inimened võib rünnata teist inimest? E kas A võib rünnata Bd? 10. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! ? Teadmise defineerimiseks püüame selgusele jõuda, mida tähendab, et S teab, et p (S on teadmise subjekt ehk see, kes teab). Et fikseerida, mis tähendab, et S teab, et p, püütakse leida tarvilikud ja piisavad tingimused selleks, et S teaks, et p. Olgu need tingimused A1, A2, …, An
annaabi.ee 
