"Claude'i pihtimus" ("La Confession de claude"; 1865). Aastal 1867 ilmus Zola esimene menuteos "Thèrése Raquin" millele ta tegi ka dramatiseeringu 1873. aastal. Aastatel 18711893 avaldas 20-köitelise romaanitsükli Rougon-Macquart'id (Les Rougon- Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Aastal 1879 ilmus Zolalt teaduslik kirjutis "Eksperimentaalromaan" ("Le roman Expérimental"), kus ta selgitas oma teooriat selle kohta, et romaan on võimalus psühholoogiliselt eksperimenteerida. Selle kirjutisega pani ta aluse naturalismile. Aastatel 18941898 kirjutas Zola romaanitriloogia "Kolm linna" ("Les trois villes") ja avaldas arvukalt esseid. Tema viimane romaanitsükkel "Neli evangeeliumi" jäi lõpetamata.
Looming 1864: "Jutud Ninonile" ("Contes à Ninon") Romaan "Claude'i pihtimus" ("La Confession de claude"; 1865). 1867 :esimene menuteos "Th?rése Raquin". Dramatiseering 1873. aastal. 18711893: 20-köiteline romaanitsükkel Rougon- Macquart'id (Les Rougon-Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid: "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). 1879:teaduslik kirjutis "Eksperimentaalromaan" ("Le roman Expérimental")( Selgitas oma teooriat selle kohta, et romaan on võimalus psühholoogiliselt eksperimenteerida. Selle kirjutisega pani ta aluse naturalismile.) 18941898:romaanitriloogia "Kolm linna" ("Les trois villes"). Avaldas arvukalt esseid. Tema viimane romaanitsükkel "Neli evangeeliumi" jäi lõpetamata Teosed eesti keeles · "Söekaevurid" (romaan) · "Uputus" (jutustus)
esimene romaan "Claude'i pihtimus" ("La Confession de claude"; 1865). Aastal 1867 ilmus Zola esimene menuteos "Thèrése Raquin" millele ta tegi ka dramatiseeringu 1873. aastal. Aastatel 18711893 avaldas 20-köitelise romaanitsükli Rougon-Macquart'id (Les Rougon- Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Aastal 1879 ilmus Zolalt teaduslik kirjutis "Eksperimentaalromaan" ("Le roman Expérimental"), kus ta selgitas oma teooriat selle kohta, et romaan on võimalus psühholoogiliselt eksperimenteerida. Selle kirjutisega pani ta aluse naturalismile. Aastatel 18941898 kirjutas Zola romaanitriloogia "Kolm linna" ("Les trois villes") ja avaldas arvukalt esseid. Tema viimane romaanitsükkel "Neli evangeeliumi" jäi lõpetamata. Lev Nikolajevits Tolstoi (vene ; 9
Teisel perioodil (1868-1893), hõlmab endasse teoreetilisi käsitlusi, artiklite kogumikke, naturalism teatris, naturalistlikud romaanikirjanikud ja eksperimentaalne romaan ent kõige mahukam on siiski tema 20-st köitest koosnev tsükkel ehk jõgiromaan, mis siis kannab üldpealkirja ,,Rougon-Macquart". Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Kolmandal loominguperioodil (1894-1902), kuhu kuulub Zola romaanitriloogia "Kolm linna" ("Les trois villes"). Samuti avaldas ta arvukalt esseid. Ta soovis saavutada võrdsust. 1897. Aastal, kui puhkeb Dreyfus`i afäär, kirjutas ka Prantsuse presidendile avaliku kirja (,,J'accuse"), mille eest kaevati Zola kohtusse. Ta oli silmitsi rahatrahvi ning aastase vangistusega, kuid ta pääses sellest, kuna ta põgenes Inglismaale. 1902
Teisel perioodil (1868-1893), hõlmab endasse teoreetilisi käsitlusi, artiklite kogumikke, naturalism teatris, naturalistlikud romaanikirjanikud ja eksperimentaalne romaan ent kõige mahukam on siiski tema 20-st köitest koosnev tsükkel ehk jõgiromaan, mis siis kannab üldpealkirja ,,Rougon-Macquart". Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Kolmandal loominguperioodil (1894-1902), kuhu kuulub Zola romaanitriloogia "Kolm linna" ("Les trois villes"). Samuti avaldas ta arvukalt esseid. Ta soovis saavutada võrdsust. 1897. Aastal, kui puhkeb Dreyfus`i afäär, kirjutas ka Prantsuse presidendile avaliku kirja (,,J'accuse"), mille eest kaevati Zola kohtusse. Ta oli silmitsi rahatrahvi ning aastase vangistusega, kuid ta pääses sellest, kuna ta põgenes Inglismaale. 1902. aastal leitakse