Uru kaevamisel on tal abiks tugevad ja laiad käpad, mis on varustatud spetsiaalsete kaevamiseks kohanenud küünistega. Tuhkrule meeldib kaevata. Metstuhkur on levinud peaaegu terves Euroopas, põhja suunas kuni Karjalani, ida suunas kuni Uurali mägedeni. See on poolurulise ja öise eluviisiga kiskja. Tuhkur eelistab elada metsaservade ja külavaheteede läheduses, jõeluhtadel, järvede ja soode kallastel, jäärakutes, põõsapuhmastikes ja inimasunduste läheduses. Mustjalgtuhkur pooluruline kiskja. Kasutab pesa ehitamiseks ja uluasemena hamstrite, suslikute, mäkrade ja rebaste vanu urgusid, puujuurte vahelisi tühimikke, madalal asuvaid puuõõnsusi, hoonete all olevaid vaikseid nurgakesi. Furod ja hübriidtuhkrud Mõned kodumaised tuhkrusõbrad ja isegi tuhkruid käsitlevate raamatute autorid on arvamusel, et kõiki kodutuhkruid võib nimetada sõnaga ,,furo". See on vale, sest
Tagajärjeks on uuringu soovituste madal efektiivsus. Makroergonoomilisi uuringuid teostatakse ettevõtte, linna, tööstusharu ja laiemas ulatuses. Eesmärk on harmooniline süsteem makro- ja mikrotasandil, milleks sageli täiustatakse infosüsteeme või püütakse vähendada haigusi ja õnnetusjuhtumeid (vt Wilpert, Fahlbruch, 1998; Wright, 1998). Üheks alaliigiks on ekistilise makroergonoomika (ekistic macroergonomics) uuringud, mis käsitlevad inimasunduste geograafilisi, demograafilisi, sotsiaalseid, poliitilisi, ökonoomilisi ja kultuurilisi tegureid, kusjuures osa võtavad informaatika-, sotsioloogia-, antropoloogia-, juhtimis-, haridus- jt spetsialistid. Selliseid uuringuid on viidud läbi Ameerika Ühendriikides, Venemaal jm. Sageli käsitletakse õiguskorda, haridust, majanduslikke küsimusi. Arvestatakse globaalseid protsesse. Koostatakse mudeleid põhiprotsesside kohta ja võrkgraafikuid. Töötatakse
annaabi.ee 
