Perekond: Kärp (Mustela) Liik: Tuhkur (Mustela putorius) Tunnused Pikk torujas keha, lühikesed jalad Selg väga painduv Kael pikk ja jäme Küüsi ei saa sisse tõmmata Isastel kehamass 2x suurem Karvkatte värvus erinev (valgest mustani) Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) eluviis Öine Üksiklane Toitumine: jänestest ja suurtest lindudest kuni putukate ja vihmaussideni Suhtlemine: hirmununa klähvib ja uriseb, sisistab, kisab valjult Paljunemine Paaritumine märtsist augustini Suurenevad välissuguelundid Vägivaldne, lärmakas Tiinus 4143 päeva Kui emast ei paaritata jätkub jooksuaeg Pesakonnas 212 poega Pojad pimedad, kurdid Aastas 1 pesakond Eluiga
Tuhkrule on iseloomulk hele nägu tumeda maskiga (vt foto lk 9). Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun, kuid kohati võib paista ka kollast aluskarva. Nende kere on nõtke ja lihaseline. Tuhkru kehapikkus on 31 42 cm, sabapikkus on neil 10 15 cm ja mass 400 1250 g. Tuhkrul on teravad hambad mis on natuke sissepoole kaardu. Ta on hea nägemise ja kuulmisega aga veel parema haistmisega. Pesitseb väiksemates metsades, veekogude kalda-aladel, põlluservadel ja ka inimasulais. On üksikeluviisiga loom. Tuhkur tegutseb hämaras ja pimedas. On võimeline hästi ujuma ja sukelduma. Kui võimalik, elab ta teise looma valmistatud urus või mõnes lihtsas varjes, näiteks hoone põranda all või pööningul. Vajadusel kraabib ise uru. (Tuhkur). Tuhkur Tuhkrute põhitoiduks on närilised: tuhkrul hiired ja uruhiired. Tuhkur murrab peale nende tihti ka konni, kärnkonni, osalt linde, vahel ka küülikuid. (Loomade elu 1987).
Sellised stepiliigid on põld-uruhiir, juttselg-hiir ja hiliseim tulnuk halljänes (umbes 200–300 aastat tagasi). Enamikul Eesti nüüdisaegsetel liikidel (näiteks mutil, karihiirel, mägral, karul, oraval, hundil, rebasel, kärbil ja nirgil) on suur ökoloogiline amplituud ja väga lai levila. Inimkaaslejad imetajad on Eestis koduhiir, rändrott ja kodurott; kaks esimest võivad soojal ajal elada ka väljaspool hooneid, kuid kodurott saab elada vaid inimasulais. Kodurotti võib veel kohata Kagu-Eestis ja kitsal alal Peipsi ääres (kuni Narva jõe suudmeni). Eestis on tabatud ka tähnikhirve isendeid, kes võivad olla meile tulnud Venemaalt Leningradi oblastist, kuhu neid on omal ajal introdutseeritud. Nüüdisajal on Eestis kindlaks tehtud 64 imetajaliiki. Esindatud on putuktoiduliste, käsitiivaliste, näriliste, jäneseliste, kiskjaliste, loivaliste, vaalaliste ja sõraliste selts. Nimekirjale
annaabi.ee 
