See näitab, et humanism ja reformatsioon olid siiski erinevad. "Narruse kiitus" - maailmakuulus satiir, kirjutatud 1510, kui ta oli T. More'il külas Inglismaal ("Kõnekäänud" - esseekogu, inspireeritud antiigi mõtteteradest "Usalduslikud kõnealused" - satiiriliste dialoogide tsükkel) Satiir oli enam kui kaasaja pahede piitsutus. E pilab loodust, elutarkust, raamatutarkust, dogmasid, teolooge, stoitsistlikke filosoofe, elukauget teadust. Naerab välja inimalpusi: pühakujude ja ikoonide kummardamise, tiitlite ja seisustega edvistamise, dogmaatika ja fanatismi, pedantluse, vassivad- valetavad ärimehed, juristid, mungad, paavsitd ja piiskopid nende ahnuse pärast, pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise. Thomas More - Erasmuse mõttekaaslane ja sõber "Utoopia" - kõrvuti reaalse tegelikkuse kritiseerimisega peegeldasid utoopiad ideaalseid kujutelmi inimelu võimalikust korraldusest. "on topos" - kreeka keeles `ei-koht', s.o koht, mida ei ole
Erasmus kaitses pigem inimese vabadust (jäädes renessansi ideaalidele truuks). · "Narruse kiitus": tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Enne seda nats oli saksamaal Sebastian Branti "Narrilaev" satiiriline värssjutustus. Sai väga kuulsaks. · Narrus (Moria) esitleb end naisena, kiidab end tema ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatukeses. Raamatu alguses pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimalpusi (pühakujude ja ikoonide kummardamine, tiitlitega edvistamine, dogmaatika, fanatismi, mungad, paavstid, piiskopid nende ahnuse pärast; pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise). Üs see on filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest. · "Usalduslikud kõnelused" vaimuteravad dialoogid, mis vaatlevad vastandlikke seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle. · Vaba isiksuse kaitse, eetiliste ideede rõhutamine, kristlus ühendab tema meelest
annaabi.ee 
