Märkimist väärib ka oliivide vitamiinisisaldus: rasvlahustuvad vitamiinid A ja E ning vesilahustuvad B1, B2 ja C. Naturaalselt oliivides leiduvad fenoolsed ühendid- glükosiid oleuropeiin, hüdroksütürosool, türosool ja verbaskosiid- annavad oliividele kergelt mõrkja või kibeda maitse, sõltuvalt sordist, kasvukohast, küpsusastmest ja valmistusviisist. Samuti mõjutavad nad seedimist ning osaliselt oliivide värvust. Oliivides leiduvatel polüfenoolsetel ühenditel on ka inhibitoorne efekt mikroorganismidele, seda eriti piimhappebakteritele. Oliivide töötlus Kuna küpsed oliivid ei säili pikka aega, tuleb nad peale kogumist ja sorteerimist ööpäeva jooksul töötlejateni toimetada. Konserveerimiseks eelistatakse tavaliselt õlivaesemaid ja töötlusel oma viljakuju säilitavaid sorte. Hoidistada võib ka tooreid vilju, siis saadakse rohelised oliivid, mis on tumedatega võrreldes veidi teravama maitsega
mitu hüdrat) Ehk rakud remodelleerivad ennast. Rakud on pidevalt mitoosis ning tekkivad rakud paigutuvad distaalselt. Igal rakul on mitu rolli, sõltuvalt vanusest. Hüdra tükeldamisel kasvatab iga tükk apikaalsesse otsa pea ja basaalsesse otsa saba- tekib väiksem hüdra. Pea aktivatsiooni gradient on kõrgeim tipus ja jala aktivatsiooni gradient basaalses osas. *Hüpostoom põhiorganisaator peaosas 'tundlate' vahel, inhibitoorne gradient väheneb basaalse osa suunas; et ei tekiks uut organiseerivat organit. Kuidas hüdra teab, millal punguda?- pungumine saab toimuda seal, kus signaalide gradiendid on võimalikult väikesed ehk siis kui hüdra on saavutanud suurema kasvu. 4) Kompenseeriv regeneratsioon diferentseerunud rakud jagunevad, säilitavad oma fn'i. Uued rakud ei tulene tüvirakkudest ega läbi dediferentseerumise. (imetaja maks)
annaabi.ee 
