Pepsinogeenid on valkude lõhustamist algatavad ensüümid maos, mis pole aga pearakkudes veel aktiivsed. Pepsinogeene on 7 isoensüümi (pepsinogeen 1...7). Pepsinogeenid 1...5 => molekulmass 42 000...43 000 D, toimeoptimum on pH 1,5...2,2. Kõik isoensüümid aktiveeruvad pH alla 7 korral, kuid esmalt aktiveeruvad (mitte nii happelise pH juures) isoensüümid 6 ja 7. Aktiveerumisel lagunevad pepsinogeenid pepsiinideks (35 000 D), väikesteks pepsiinideks (~5000 D) ja inhibeerivaks valguks (2000...3000 D) = 42 000...43000. Pepsinogeenid 1...5 tuntud ja pepsinogeen 1 või pepsinogeen A nime all, toimeoptimum, nagu eelpool mainitud, pH 1,5...2,2. 9 Pepsinogeenid 6 ja 7 omavad optimaalset toimet pH 3...3,2 juures, tuntud ka kui pepsinogeen C või gastriksiin. Osa pepsinogeene võib pärineda ka duodenumi Brunneri näärmetest, suurem osa aga antrumi piirkonnast, veidi ka funduses.
hävitamise. Kui NK rakud aktiveeritakse, siis eksotsüteeritakse need proteiinid sihtmärgini. Perforiin on üheks selliseks proteiiniks ja selle proteiini tulemusena pääsevad rakku ülejäänud gransüümid. NK rakud on eritii olulised võitlemaks intratsellulaarsete mikroobide ja viirustega haiguse algstaadumis kui CTL rakud ei ole veel täielikult aktiveeritud. KIR (killer cell inhibitory receptor) – on üheks NK rakkudel olevaks inhibeerivaks retseptoriks, mis seondub tervete rakkude klass I MHC molekuliga. 7. Omandatud immuunsuse iseloomujooned (spetsiifilisus, “immunologiline mälu” jm) ja tähendus. Omandatud immuunsuse kujunemisel osalevad rakud ja signaalmolekulid. Omandatud immuunsuse kujunemise põhilised etapid. Tagasiside-mehhanism. Immuunvastuse tekkemehhanism Adaptiivse immuunvastuse iseloomujooned: