Välismaalased said õiguse Islandiga kaubelda alles 1854. Aastal 1800 saatis Taani kuningas Althingi laiali. Iseseisvumine 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat riiki, mis on Taaniga personaalunioonis. 17. juunil 1944 kuulutati ingvelliril välja Islandi Vabariik. Kriis Islandil praegu Island, mis on juba aastaid olnud rohkem sõltuv finantssektorist kui kalastusest, on majanduskriisis, mida iseloomustavad järjest kosuv inflatsioon, taevasse kõrguvad intressimäärad ja raske maandumise suunas tüüriv majanduskeskkond. Kõige paremini on kriisi tunda Nasdaq-OMXi süsteemi kuuluval Reykjaviki börsil. Aktsiahinnad on viimase aastaga langenud 50%
Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat riiki, mis on Taaniga personaalunioonis. 17. juunil 1944 kuulutati ingvelliril välja Islandi Vabariik. Üldiselt Riigihümn - Lofsöngur Pealinn - Reykjavík Pindala - 103 000 km² Riigikeel -(ed) islandi Rahvaarv - 309 699 (1. aprill 2007) Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² President - Ólafur Ragnar Grímsson Peaminister - Geir Hilmar Haarde Iseseisvus - 17. juunil 1944 Rahaühik - kroon (ISK) Ajavöönd - maailmaaeg Tippdomeen - .is Telefonikood - 354 Haldusjaotus Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks (landsvæi) (sulgudes halduskeskus):
annaabi.ee 
