-- viibib veel vaid natuke, et kirjanik saaks mõtiskleda inimtsivilisatsiooni hukatuslikkusest, näidata pilte viimsetest orgiatest meeste ja naiste vahel. Purpurne surm, mis tapab ainult mehi, algab vaikselt ja salapäraselt Indiast ning liigub ajaleheteadete järgi Varriale ikka lähemale ja lähemale. Hirm ja elajalikkus ilmuvad inimese väliskoore alt nähtavale vallutades ka selle üksiku saare. Naised eesotsas Ingriiniga organiseerivad mustkaardi, rahvas mässab, mehed surevad. Ingriin kaitseb oma majas kaheksat viimast meest, kuid see ei päästa neid purpursest surmast ega ka naistejõukude kadedusest ja hävitamiskihust. Joonas Moor ja pidalitõbine Naatan Lorge, kes end naistehilpudesse peidetuna koopas varjavad, on viimased mehed mehetul Varrial. Ingriini armukadeda käe läbi sureb pidalitõbine, kes oli saanud Joonase ainsaks sõbraks. Joonas Moor ei suuda enam uskuda uude inimesse, keda Ingriin sünnitada ihkab
inimtsivilisatsiooni hukatuslikkusest, näidata pilte viimsetest orgiatest meeste ja naiste vahel. Purpurne surm, mis tapab ainult mehi, algab vaikselt ja salapäraselt Indiast ning liigub ajaleheteadete järgi Varriale ikka lähemale ja lähemale. Hirm ja elajalikkus ilmuvad inimese väliskoore alt nähtavale vallutades ka selle üksiku saare. Naised eesotsas Ingriiniga organiseerivad mustkaardi, rahvas mässab, mehed surevad. Ingriin kaitseb oma majas kaheksat viimast meest, kuid see ei päästa neid purpursest surmast ega ka naistejõukude kadedusest ja hävitamiskihust. Joonas Moor ja pidalitõbine Naatan Lorge, kes end naistehilpudesse peidetuna koopas varjavad, on viimased mehed mehetul Varrial. Ingriini armukadeda käe läbi sureb pidalitõbine, kes oli saanud Joonase ainsaks sõbraks. Joonas Moor ei suuda enam uskuda uude inimesse, keda Ingriin sünnitada ihkab. Romaan lõpeb Joonase
Terve elu on pidanud ta käituma oma isa nõudmiste järgi. Joonasele meeldivad naised, sest terve elu pole ta pidanud midagi tegema ja seda ka hiljem, sest tal on saar, mille nimel ei pidanud ta vaeva nägema. · Toomas Moor on Joonase isa. Toomas on saare valitseja ja äärmiselt türannliku iseloomuga kõik peab olema nii, nagu tema tahab. Ka selles on ta kindel, et ta poeg peab saama saare järgmiseks valitsejaks. · Ingriin on Joonas Moori abikaasa. Ta on õrn, armas ja vaikne naine, kuid kaval ja isekas. · Naatan Morge ta on pidalitõbine ja Joonas Moori hea sõber. August Gailiti teos ,,Purpurne surm" on erootilist laadi, sest see taud on sugulisel teel leviv: surevad ainult mehed, naised jäävad elama. Gailit räägib just eelkõige naiste kannatustest ja läbielamistest, sest nemad kaotavad mehed. Autor filosofeerib palju naissoo üle ta on
ÜLLAR SAAREMÄE KAROLIINA HANGA 10.S ISIKLIK • SÜNDIS 23. NOVEMBER 1969 KOHTLA-JÄRVEL • ABIELUS KRISTI SAAREMÄEGA • VARASEMAST KOOSELUST NÄITLEJA TIINA MÄLBERGIGA ON TAL POEG KARL ROBERT JA TÜTAR MARII INGRIIN. • TÖÖTAB RAKVERE TEATRIS 1996. AASTAST. • 1991 - 1996 UGALA TEATER, NÄITLEJA • VOKALIST. HARIDUS • 1988 LÕPETAS KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI • 1992 LÕPETAS KÕRGEMA LAVAKUNSTIKOOLI. • 1996. AASTAST RAKVERE TEATRI PEANÄITEJUHT • TALLINNA RIIKLIKU KONSERVATOORIUMI LAVAKUNSTIKATEEDER XV LEND 1992 • KOHTLA-JÄRVE I KESKKOOL OSAD TUNNUSTUSED • VOLDEMAR PANSO NIMELINE AUHIND 1991 • EESTI TEATRILIIDU AASTAPREEMIA PARIM MEESNÄITLEJA 2008
punkansambli Streptococcus Pyogenes vokalist. 3 SLAID Fakte eluloost 1988 lõpetas Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi[1]. 1992 lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Töötas aastatel 1991–1996 "Ugalas" 1996. aastast Rakvere Teatri peanäitejuht 2 SLAID Isiklikku: Üllar Saaremäe abikaasa Kristi Saaremäe, kunstnikunimega Kristi Leppik, on vabakutseline kunstnik. Varasemast kooselust näitleja Tiina Mälbergiga on tal poeg Karl Robert ja tütar Marii Ingriin. Töötab Rakvere Teatris 1996. aastast. 4 SLAID Haridus: Kohtla-Järve I Keskkool Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder XV lend 1992 Varasemad töökohad: 1991 - 1996 Ugala Teater, näitleja 5 SLAID Tunnustus: Voldemar Panso nimeline auhind 1991 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim meesnäitleja 1999, 2006, 2007 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim lavastaja 2009 Ants Lauteri nimeline auhind 2000 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia 2005
mõtiskleda inimtsivilisatsiooni hukatuslikkusest, näidata pilte viimsetest orgiatest meeste ja naiste vahel. Purpurne surm, mis tapab ainult mehi, algab vaikselt ja salapäraselt Indiast ning liigub ajaleheteadete järgi Varriale ikka lähemale ja lähemale. Hirm ja elajalikkus ilmuvad inimese väliskoore alt nähtavale vallutades ka selle üksiku saare. Naised eesotsas Ingriiniga organiseerivad mustkaardi, rahvas mässab, mehed surevad. Ingriin kaitseb oma majas kaheksat viimast meest, kuid see ei päästa neid purpursest 10 surmast ega ka naistejõukude kadedusest ja hävitamiskihust. Joonas Moor ja pidalitõbine Naatan Lorge, kes end naistehilpudesse peidetuna koopas varjavad, on viimased mehed mehetul Varrial. Ingriini armukadeda käe läbi sureb pidalitõbine, kes oli saanud Joonase ainsaks sõbraks
hankimisest või teede puhastusega. Tundsin kogu aeg, et kirjanik on oma elus vististi väga palju haiget saanud ning üritab oma viha naiste vastu läbi kirjanduse esitleda, mis on minu arvates väga labane ja näitab inimese võimet oma probleemidega hakkama saada. Alustaksin positiivsest, mida on hästi natukene. Mulle meeldis üks raamatus kasutatud väide, mille peale naerma hakkasin ning selleks on: "pea paljas olema ning läikima kui piljardimuna". Veel meeldis mulle, et Ingriin Joonas Moor'i armastas ning ma tõesti usun, et nad oleksid võinud koos põgeneda ja õnnelikuks saada. Kuna hästi palju räägiti seksist, kuigi ümber nurga siis tooksin välja ka mulle neutraalselt huvitava tundunud väljendus naise vagiina kohta : "naise kahe jala vahel olev kuningriik". Nüüd siis negatiivne. Kogu teos tekitas minus äärmist viha ning raamatu lõppedes, ma lihtsalt enam ei suutnud autori "õpetussõnu" lugeda. Ma ei ole
annaabi.ee 
