Sellisel juhul on rannajoon arusaadavalt väga liigestatud sopiline. * Diagonaalrannik -sarnane eelmisega, kuid geoloogiliste struktuuride pikiteljed on rannajoone suhtes teatud nurga all. Samuti väga liigestatud rannajoon. Meretaseme tõusul ja langusel kaks põhjust *eustaasia see on üldine maailmamere taseme muutus, mis valdavalt sõltub polaaralade jääkatte sulamise intensiivsusest *isostaasia maapinna kõikuvliikumised *ingressiooni rannikud - rannikualad, kus meri on tunginud ranniku madalamatele aladele, kusjuures selline protsess võib toimida nii tõusva kui vajuva ranniku tingimustes 1.Lainetus Eriti aga tormilainetus on peamine rannikualade morfoloogiat kujundav tegur. Kusjuures selle mõju avaldub nii purustavas tegevuses, kui ka kuhjavas tegevuses. Peamiselt kujuneb lainetus veekogudes tuule tegevuse tagajärjel,sest võib olla ka juhuseid, kus n. maavärinad v. vulkaaniline tegevus põhjustavad lainete
looteväliste organite (ekstraembrüonaalsete memb- raanide) koostisse. Linnul ingresseeruvad endo- ja mesodermi rakud läbi ürgjuti sama- aegselt ja esialgu enam-vähem võrdses vahekorras, kuid arengu edene- des endodermi osa väheneb pidevalt ja mesodermi osa kasvab. Kogu blastotsööl on täidetud rikkalikult hüaluroonhappega, mis või- maldab rakkude individuaalset ingressiooni ja takistab nende enne- aegset agregeerumist. Definitiivse endodermi järk-järguline paigaldumine surub hüpo- blasti koos selles olevate esmaste sugurakkudega iduketta helevälja eesmisele piirile, kus moodustuv volt on tuntud germinatiivsirbi nime all. Epiblasti ja endodermi vahel moodustab mesoderm (pea- ja kordo- mesoderm) Henseni sõlmest ettepoole tihenenud rakkude väädi, mis pungitab epiblasti üles peajätkeks
annaabi.ee 
