Õhk tõmmatakse kiiresti kopsudesse ise samal ajal rääkides. Väljahingamisfaas võib kesta kuni 20 s. kõnehingamine on kontrollitud tegevus. Kõnehingamise ülesanded on kõnerütmi kujundada, rõhulisi osi toetada, hääle kõrgust ja valjust muuta. Õhuvoolumehhanismid ehk – tüübid: 1) õhuvoolu suuna järgi: - egressiivne kõne – õhuvool liigub välja, tavapärane väljahingamisel kõnelemine - ingressiivne kõne – õhuvool liigub sisse, sissehingamisel kõnelemine 2) õhurõhkude muutumise tekitamisviisi järgi: - pulmonaalne – kopsuõhuvoolu abil - glotaalne – kõriõhuvoolu abil. Tekitatakse suruhäälikuid (= ejektiive) – kõri liigub ülespoole, õhk väljapoole –, implosiivne – kõri liigub allapoole, õhk sissepoole. - velaarne – pehme suulae õhuvool. Tekitatakse imihäälikuid (= avulsiive) – õhk liigu
Sisse hingamine kiiresti, välja hingamine pikk. Sel hingamisel on oluline osa kõnerütmi kujundamisel nt kui me ei hinga liiga kiiresti ja tihti sisse muudab see kõne katkendlikuks rütmilisus. Kõne valjus. Väike osa on hingamisel ka häälekõrguse muutmisel. Nt kõrge hääl hinges sisse. 10. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Vt Kõnehingamine. Häälikuid moodustame väljahingatava õhuga. Ingressiivne kõne hääle tekkimine sissehingatava õhuga. 11. Missugused on meie fonatsioonielundid? Elundid: kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas. Ülesanne: hääle tekitamine. Kilpkõhr kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest. 12. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Häälekurrud kõnelemise seisukohalt kõri kõige olulisem elund. Rahvakeeles häälepaelad. Kui jõude hingame, on lihased lõdvad, õhk liigub vabalt
annaabi.ee 
