rakkude epiboolia, kus nad katavad vege- tatiivse pooluse reburikkad rakud. Enamik vegetatiivseid rakke on gastrulatsiooni lõpul epiboolia tõttu embrüo sees, vaid väike osa on vaa- deldav blastopooris, mille nad sulgevad rebukorgina. 2) linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast (endoblast), mis on hüpoblasti funktsioon) - osad epiblasti rakud ingresseeruvad ja moodustuvad hüpoblasti saared, millest omakorda moodustub primaarne hüpoblast; posterioorsest blastodermi piirialast Kölleri sirbi piirkonnast migreeruvad rakud anterioorselt moodustades koos primaarse hüpoblastiga sekundaarse hüpoblasti, tekib 2- kihiline blastoderm - epiblast ja hüpoblast, mille vahel on blastotsööl; epiblastist moodustub kogu embrüo Hüpoblasti funktsioon - hüpoblast panustab rebukoti
imetaja esimese lootekesta – amnioni. Pärast amnioni ektodermi eraldumist epiblastist jääb vastu hüpoblasti embrüoepiblast, millest arenevad embrüo ektoderm ja ürgjutt. Ürgjutist arenevad embrüo endoderm ja mesoderm, millest arenavad omakorda embüo mesoderm ja ekstraembrüonaalne mesoderm. Embrüo epiblast ja temaga kokkupuutuv hüpoblast on imetaja iduketas ehk idukilp. Epiblastist kujuneb ürgjutt Henseni sõlmega (ürgsõlm), mille läbi ingresseeruvad meso- ja endodermi rakud. Allantois saadakse embrüoblastist, ta hoiustab uriini ühendeid, samuti aitab vahendada gaasivahetust. Implantatsioonil vohab trofoblast embrüoblastipoolsel küljel ja moodustab süntsütiaalse (tuumade jagunemisele ei järgne tsütokineesi) hatustiku – süntsütiotrofoblasti. See sekreteerib hürdolaase emararakkude ja veresoonte lammutamiseks (need aitavad emakaseina implanteeruda)
(Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi- endodermi rakkude teke epiblastist; EMT-epiteliaalne mesenhümaalne 30 transitsioon/üleminek; millisest piirkonnast ürgjutt kasvama hakkab ja kuhu poole hiljem regresseerub). Kolleri sirp – helevälja posterioorses osas olev mitmekihilise epiblasti rakkude paksenenud osa. Osad epiblasti rakud ingresseeruvad ja moodustuvad hüpoblasti saared, 5-20 rakku, mis ühinevad ning moodustub primaarne hüpoblast. Posterioorsest blastodermi piirialast Kolleri sirbi piirkonnast migreeruvad rakud anterioorselt moodustades koos primaarse hüpoblastiga sekundaarse hüpoblasti (endoblast) Tekib kahekihiline blastoderm : epiblast ja hüpoblast, mis ühinevad tumevälja piirkonna marginaaltsoonis, nende vahele tekib blastotsööl Hüpoblast – panustab rebukoti koosseisu; migreeruvatele epiblasti
annaabi.ee 
