e) Karl XII Põhjasõda 8. Soome riigi loomise kavatsused Rootsi aadlikud Soomes tahtsid rajada oma iseseisva riigi. 9. Ameerika asustamine eurooplaste poolt Esimesena avastas Ameerika Kolumbus. Inimesed kellele ei jätkunud Euroopas maad läksid sinna, et tasuta maad saada, osad läksid õnne otsima. 10. Asumaade konflikt Inglismaaga Inglismaa hoidis meelega tagasi asumaade arengut, et need ei muutuks liiga võimsaks. Paljudel asumaadel tekkis tunne, et Inglismaata läheks neil paremini. Inglismaa küsis neilt suuremaid makse ja ei lubanud mujale riikidesse oma kaupu müüa ja ka Inglismaale pidi neid müüma madala hinnaga. 11. USA tekkimine ja riigi konstitutsioon a) B. Franklin Asumaade vabastamise eestvedaja ja hankis abi Prantsusmaalt. b) T. Jefferson Kirjutas USA iseseisvusdeklaratsiooni. Oli usa president. Keelas orjade sisseveo USA-sse. c) G. Washington Esimene USA president. d) J
EMÜ liikmeskond laienes 70-ja 80- ndatel, kui 1973.a. liitusid Taani, Iirimaa ja Suurbritannia, 1981.a. Kreeka ning 1986.a. Portugal ja Hispaania. Inglismaa muutis oma meelt, kui nägi, et nende majanduskasv jääb maha EMÜst ning USA lubas neile oma toetust EMÜ-s Prantsusmaa ja Saksamaa vastu. Siiski, Prantsusmaa pani veto kahele esimesele Inglismaa taotlusele. Iirimaa ja Taani, kes sõltusid suuresti Inglismaa majandusest, järgnesid sellele, et sammu pidada ja püüda areneda ilma Inglismaata. Samal ajal kandideeris Norra, kuid pärast referendumi ,,ei"-d tõmbus tagasi. Vahepeal hakkasid liikmesriigid nägema Euroopa integratsiooni kui võimalust tasakaalustada nii Venemaa kui ka Ameerika mõju. Liidu areng aeglustus 70-ndatel, millele viitavad pettunud föderalistid kui arengu ,,pimedale ajastule". Püüti luua majanduslik ja valuuta liit, mille takistuseks sai rahvusvaheline maj. langus. Uus hoog saabus 80-ndatel, osaliselt hirmust, et
Tulemuseks oleks meil olnud mõningad enesepiirangud antud minutil, kuid me oleksime taganud endale suure tule-viku. 71 Oli aeg, mil Inglismaa oli täielikult valmis niisugusele kokkuleppele minema. Inglismaa mõistis suurepäraselt, et pidades silmas suurt elanikkonna kasvu, peab Saksamaa hakkama otsima mingi-sugust väljapääsu ja on sunnitud kas minema kokkuleppele Inglismaaga ühise poliitika pidamiseks Euroopas, või ilma Inglismaata kontsentreerima oma jõud osalemiseks maailmapoliitikas. XX sajandi künnisel proovis London alustada lähenemispoliitikat Saksamaaga. Inglased lähtusid just nimelt selle ette-tunnetamisest, millest me rääkisime eelpool. Just siis olekski esimest korda võidud konstanteerida seda ilmingut, mis järgnevalt enam kui kord avaldus otse õudustäratavates mõõtmetes. Meie, näete, ei soovinud mitte mingi hinna eest lubada tekkida isegi mõttel sellest, et
annaabi.ee 
