1915.aasta 22.aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. Verduni lahing 1916.aasta veebrarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916. aasta novembris asusid Saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain.Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantsalsi ja Pratsuse armeed murda. Somme`i lahing 1.juulist kuini novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. InglisePrantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglsate poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. Edukalt lõppes inglaste 1917.aasta novembrisdetsembris ettevõetud tankirünnak Cambrais linna lähistel. Idarinne(19141917) 1914.aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk vallutada Ida Preisimaa.
oli Saksamaa täievoliline esindaja Taanis. Norra vallutamine Rünnak Norrat tabas ootamatult, kuid Norra suutis endiselt ägedat vastupanu esitada, mis võimaldas kuningaperel Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. PõhjaNorras maabus InglisePrantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. Välksõda Läänes (Blitzkrieg) 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi. Tegelikult Saksa armee põhijõud hõivasid väikese Luksembrugi, tungisid üle Ardennide, möödusid Maginot´ liinist ja jõudsid lääneliitlaste põhijõudude selja taha ja
Saksamaa vallutas samal aastal Riia ja okupeeris Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa. Peale lääne ja idarinde sõdisid Balkanil Serbia ja AustriaUngari. Pärast Bulgaaria sõttaastumist Keskriikide poolel 1915.aastal kaotas Serbia sõja. Samal aastal kuulutas AustriaUngari ka Itaaliale sõja. Alguses ei saavutanud kumbki edu, kuid 1917.aastal tulid AustriaUngarile appi Saksa väed ja sõjasaatus oli otsustatud. Saksamaa vallutas Camporetto ja alles hiljem InglisePrantsuse väed taastasid rindejoone. 1914.aastal astus Saksamaa Jaapani vastu ja vallutas mitu tugipunkti Hiinas ja Vaikses ookeanis hulga saari. Türgi sõttaastumisel Saksamaa poolel tekkisid rinded Venemaaga Kaukaasias ja Inglismaaga Lähis Idas. Inglismaa osavõtt sõjast kindlustas ülevõimu Antandi riikidel merel. Tõsiseks ohuks aga said Saksa allveelaevad. 1915.aastal kuulutas Saksamaa allveesõja ja meri Inglismaa ümber sai sõjatsooniks. Kõik reisi ja kaubalaevad uputati, kuid
laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USAd Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sõja 11 LadinaAmeerika riiki. Pransusmaa rünnakud olid ebaedukad ning see tekitas rahva seas pahameelt, ka inglastel ei läinud paremini, saksa kaitsest ei suudetud läbi murda. Caparetto lahingus said lüüa ka Itaalia väed. InglisePrantsuse kaitseväed suutsid kiiruga kohale toimetada väed ning sakslaste edasitungi peatada. Antanti poolel asus sõtta ka Kreeka, Briti väed vallutasid Türgi ja Bulgaaria. Saksa väed saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav. Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnas nälg
annaabi.ee 
