Kee milise lt puhta d va lge fosfori krist kristaa llid on tä ie st i vär vuse tud, lä bipa ist va d ja mur ra vad hä st i va lgusk iiri. Va lguse käe s lä he va d nad k iire st i kolla sek se k s ja kaota kaotavad vad lä bipa ist vuse . Se e epä pä ra st on fosfor nor maa lt ingimuste ingimust e s vä lise lt väväga ga sar nane va ha ga , kuid k uid on viima se st ra ske m ( va lge fosfori t ihe dus on 1 ,8 4 ) . Külma käe s on fosfor ra be , toate me ratuuril a agaga suht e lise lt pehme ja noa ga ke rge st i lõiga ta v. Va lge fosfor sula b 44 C juure s ja keeb 280 ,5 C juure s.
N. mälutesti ei saa eraldada tähelepanutestist. Seepärast loobus üksikfunktsioonide uurimisest ja koostas testi, mille lahenduse edukus pidi näitama inimese vaimseid võimeid tervikuna. Sellist üldist võimet hakkas ta nim. Intelligentsuseks. TEMA INTELLIGENTSUSKONTSEPTSIOON SISALDAB 3 MÕTLEMISPROTSESSI KARAKTERISTIKUT: 1. tendents vastu võtta ja täita korraldusi 2. ingimuste ümberkujundamisvõime soovitud lõppeesmärgi suunas 3. enesekriitikavõime STERN, William (1871 1938) oli juudi päritolu Saksa psühholoog, intelligentsuskvoodi (IQ) kasutuselevõtja. Pakkus 1912 aastal välja võrrandi, mis arvestab objektiivselt vaimse ja kronoloogilise vanuse vahekorda. Vaimne vanus = Kronoloogiline vanus × 100 Sellel meetodil aga üks puudus. Nimelt pärast 20.eluaastat vaimne vanus enam
mõõdaks ainult üht funktsiooni. N. mälutesti ei saa eraldada tähelepanutestist. Seepärast loobus üksikfunktsioonide uurimisest ja koostas testi, mille lahenduse edukus pidi näitama inimese vaimseid võimeid tervikuna. Sellist üldist võimet hakkas ta nim. Intelligentsuseks.Tema intelligentsuskontseptsioon sisaldab 3 mõtlemisprotsessi karakteristikut: 1. tendents vastu võtta ja täita korraldusi 2. ingimuste ümberkujundamisvõime soovitud lõppeesmärgi suunas 3. enesekriitikavõime H.Ebbinghaus (1850-1909)- saksa mälupsühholoog. Ahendas intelligentsuse mõistet veelgi. Ta pidas silmas vaid üht mõtlemise aspekti- kombineerimisoskust. Sellist lähenemist võib nimetada 1. Intelligentsuse ühefaktoriteooriaks. Ühefaktoriteooriast lähtuvaid intelligentsuse määratlusi võib jagada 3 peamisse rühma: Intelligentsust käsitletakse kui õppimisvõimet