Sammaltaimed Allikas: Vikipeedia Sammaltaimed (Bryota) on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Hariliku karusambla sporofüüdid Nimi Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus ja nad on sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ain...
Kujunenud on uus struktuur (põlevkivi-, paekivi-, liivakivi kaevandused, karjäärid, aherainete kuhjaplatsid, tuhaplatood jne). Kirjandus: Arold, I 2008 Eesti maastikud Paal, J 1997 Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Suuroja, K 2005 Põhja-Eesti klint 3. TAIMEKOOSLUSED mullatekkeprotsesside mõjutajana Kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eichwald K., Vaga A. jt. Eesti NSV floora 1953 1998. Ingerpuu N., Vellak K. Eesti sammalde määraja. 1998. Kalda A., Kukk E. jt. Botaanika õpik kõrgematele koolidele 1965. Kukk Ü. Eesti kaitstavad taimeliigid. 1999. Lõhmus E. Eesti ordineeritud metsakasvukohatüübid. 1979. Masing V. Ökoloogialeksikon. 1992. Marvet, A Metsa-, soo ja niiduaabits 2014
Võsaülane 9 Värvmadar 14 Värv-varjulill 4 Õ Õrn lemmalts 68 Ü Ümaralehine huulhein 58 Ümaralehine uibuleht 67 Ümartarn 63 Ürt-punanupp 11 79 KASUTATUD KIRJANDUS Arold I., Raukas A. jt. Geoloogia alused. 1987. Blamey M., Grey-Wilson C. Otavan kasvitieto. 1989. Gorbunova T. Ravimtaimeatlas. 1996. Eichwald K., Vaga A. jt. Eesti NSV floora 1953 1998. Ingerpuu N., Vellak K. Eesti sammalde määraja. 1998. Ivtsenko S. Huvitavat botaanikast. 1973. Kalda A., Laats A. jt. Sammalde määraja näidiste järgi. 1970. Kalda A., Kukk E. jt. Botaanika õpik kõrgematele koolidele 1965. Kask R. Tõnisson H. Mullateadus 1987. Krall H., Kukk T. jt. Eesti taimede määraja 1999. Kukk Ü. Eesti kaitstavad taimeliigid. 1999. Kukk Ü. Looduslikke dekoratiivtaimi. 1972. Lõhmus E