Üks vaidlusala on töötasu. Uurimustes on selgunud, et immigrantidele makstakse sama töö eest tavaliselt alla keskmise töötasu kõikidel ametikohtadel. Mitmed tööandjad püüavad ära kasutada töötegija 'välismaalisust' ja seega maksavad nii väikest palka kui võimalik.18 Väljatõrjumisest ja kehvema palga maksmisest on palju jutte, aga välismaalastest töötajad lepivad ning on sellega harjunud, nagu rääkis üks eestlane: "Meilgi on töörühmas suurem osa ingerisoomlastest immigrante...me oleme teinud tööd alati ja meil on palju töölepinguid. Palk on, jah, natuke madalam kui teistel, aga me teeme ületunnitööd ja saame sama palga. Sellest pole midagi, see kõik tasandub aja jooksul." (mees 35-39 a).19 Personalitöö osakond töötab eesmärgiga genereerida kultuuridevahelist tolerantsust oma tippjutide seas. Nad eelistavad palgata personali olenemata geograafilistest piiridest ja treenida neid vastavalt tööle asumise riigi kultuurilistele tavadele
võtta. Nii kujunes neist sisserändajaist kiiresti Eestile võõras ja vaenulik tulnukrahvastik, mis koosnes valdavalt venelastest. Tuli muidugi ka teiste NSV Liidu rahvaste esindajaid, kuid needki venestusid Eesti tulnukrahvastiku hulgas elades. Siiski leidus sõjajärgsete sisserändajate hulgas märkimisväärne hulk ida-eestlasigi. Nende enamik sulas hoopis põlisrahvastiku koosseisu. Põlisrahvastikuga liitus samuti teatav hulk ingerisoomlastest ja karjalastest sisserändajaid. Need inimesed kujutasidki endast sõjajärgse sisserände normaalset, rahvastikuprotsesside loomuliku kuluga kooskõlas olevat osa. Pärast taasiseseisvumist muutus Eesti jälle väljarändemaaks. Demograafilise kriisi oludes on väljaränne muidugi ebaloomulik, seda põhjustab peamiselt tulnukrahvastiku olemasolu. Ent viimasel ajal on hakanud välja rändama ka põlisrahvastikku kuuluvad noored. Rahvastikuprotsessidega kooskõlas olevat