Wang Ch'ung (u. 100 a e.m.a) kirjeldas Taoismi maage järgmiselt: ,,Nad doseerivad end kulla ja jadeiidiga (poolvääriskivi), söövad parimaid lilla polypore fungus (seene) viljasid. Süües tärkavaid taimi saavat nende kehad valgustatud, selleläbi olnud nad võimelised ka vaimseks transtsendentsuseks (üleloomulik, kogemuse piire ületav). Olendit, kes on saavutanud oma vaimse transtsendentsuse läbi tao teadmise kutsuti hsien'iks, sama väljendit kasutati ka ingellike olendite kohta Chou kunsti ajal. (The Tao and Taoism...) Igavese elu otsingul Tegelikult ei alustanud taoistid pikaealisuse saladuse otsimist, vaid see ideaal oli Hiina traditsiooni juba enne tugevasti juurdunud. Pikalt elamine näitas isiku pühalikkust. Ürgne hing jagunes yiniks ja yangiks, tahumatuks ja puhtaks, vastavalt taevaks ja maaks. Kõige olulisemateks keha osadeks peeti chi'id (hingamine), ching'i (olemus) ja shen'i (vaim). Iga keha punkt ja organ omab peent energiat,
maisest eksistentsist kramplikult kinni ja on rahuliku väärikusega valmis edasi liikuma. * Must Must värv esineb peaaegu igas auras. Me saame teiste juures näha ainult seda, mis on osa meie isiklikust kogemusest. Must iseloomustab enamasti meie elu madalseisu, nö. musti päevi. Kõrgemad tasandid Teistest värvitoonidest, mis kajastuvad meie aura spektris, tuleb mainida kuldset ja hõbedast. Kulla- ja hõbedakarva kiirgused on tavaliselt ingellike olendite ümber. Kuldne Üldiselt tähendab kuldse kiirguse olemasolu tarkust ning suurtel hingedel on seda auras päris palju. Kui auras esine kuldset värvi, näitab see, et inimesel oli hiljaaegu või seisab ees oluline elumuutus ning tal on tarkust see õigesti läbi töötada. Hõbedane annab meile kindla sõnumi: hõbedane kiirgus iseloomustab kõrgemat intuitsiooni, sundides meid järgima oma võimsat sisekaemust ja alluma oma
,,Saatan ja tema deemonlikud abilised saavad seetõttu mängida ainult sellist rolli, mille Jumal on neile eshatoloogilises draamas määranud." (BULTMANN 1993:148) Samas näivad ümbritsevas mõtteparadigmas väga levinud olevat gnostitsistlike vaadete algmed, mille kohaselt maailm on läbinisti kuri ja pime paik ning Kurja ingelliku väe täieliku meelevalla all. Sarnast suhtumist tõrjutakse nii Kl kirjas (seoses teatud hereetikute poolt praktiseeritud rituaalidega ingellike jõudude nõuete rahuldamiseks) kui ka Jd kirjas, kus sõideldakse neid, kes arvavad end gnostilise ,,valgustatuse" kandjaina võivat mitte hoolida moraalinormidest. Nii on teisest küljest ka algkoguduse käsitlusele omane teatud dualistlik maailmanägemine, mis puudutab olukorda immanentses, empiiriliselt tajutavas maailmas. Siin nimetab johanneslik traditsioon saatanat ,,selle maailma vürstiks" (Jh 12:31). Ka Pauluse teoloogia ning deuteropauluslik traditsioon on selles osas sama meelt