proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla kuulusid tal mitmed selgrootud, aga ka näiteks ränivetikad. 1874-1880 ilmus Gobi sulest mitu tööd mere makrofloora kohta. Tema andmed pärinevad Vormsi saare ümbrusest ning Haapsalu ja Kuressaare lahest. Esimesed teaduslikud ekspeditsioonid Läänemerele organiseeris Tartu Ülikooli zooloogia professor Braun (1850-1930) 1881 ja 1883 a. Võeti ja analüüsiti mitmesuguseid vee ja sette proove. Tulemused avaldati 1884. a. Ka Läänemere kalade uurimine sai alguse juba 19
kardinaalne osa,keskel maopõhi ehk fundus ja paremal maolukuti ehk pülooriline osa Mitmekambriline magu: Mitmekambriline magu on mäletsejatel.Ta koosneb kutaanse limaskestaga eesmaost ja näärmelise pärislimaskestaga kaetud pärismaost ehk libedikust.Eesmagu ehk proventrikulus koosneb kolmest üksteisele järgnevast kambrist: vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Eesmaos toimuvad sealsete bakterite poolt produtseeritud tsellulaasi mõjul tselluloosi lõhustumine, infusooride poolt taimse valgu muutmine kergemini seeduvaks loomseks valguks ja vitamiinide süntees.Tselluloosi seedimine kulgeb koos gaaside moodustumisega, mistõttu seda protsessi nimetatakse ka tselluloosi käärimiseks.Tekkinud gaasid eemaldatakse röhitsuse teel.Eesmao limaskest seedefermente ei produtseeri.Pärismagu ehk libedik paikneb pikliku pirnja moodustisena ventraalsel kõhuseinal,vatsast ja võrkmikust paremal.Libedikku katab
kardinaalne osa,keskel maopõhi ehk fundus ja paremal maolukuti ehk pülooriline osa Mitmekambriline magu: Mitmekambriline magu on mäletsejatel.Ta koosneb kutaanse limaskestaga eesmaost ja näärmelise pärislimaskestaga kaetud pärismaost ehk libedikust.Eesmagu ehk proventrikulus koosneb kolmest üksteisele järgnevast kambrist: vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Eesmaos toimuvad sealsete bakterite poolt produtseeritud tsellulaasi mõjul tselluloosi lõhustumine, infusooride poolt taimse valgu muutmine kergemini seeduvaks loomseks valguks ja vitamiinide süntees.Tselluloosi seedimine kulgeb koos gaaside moodustumisega, mistõttu seda protsessi nimetatakse ka tselluloosi käärimiseks.Tekkinud gaasid eemaldatakse röhitsuse teel.Eesmao limaskest seedefermente ei produtseeri.Pärismagu ehk libedik paikneb pikliku pirnja moodustisena ventraalsel kõhuseinal,vatsast ja võrkmikust paremal.Libedikku katab
annaabi.ee 
