Esmajoones on vaja vältida haigustekitajate sissetoomist majandisse. Häid tulemusi kostioosi puhul annab formaliini kasutamine maimude vannitamisel (150 ml 38%st formaldehüüdi 1000 liitri vee kohta). Toime aeg 1530 minutit. Forellimaimusid võib kostioosi puhul vannitada ka 2,5%ses keedusoolalahuses 1520 minutit, karpkala maimusid 5%ses keedusoolalahuses 5 minutit. Hilodonelloos Haiguse peamiseks tekitajaks on väike (0,050,07 mm pikk ja 0,030,04 mm lai) infusoor Chilodonella piscicola, kes parasiteerib kala kehapinnal, uimedel ja lõpustel, toitudes limast ja irdunud epiteelirakkudest. Hilodonella paljuneb lihtpooldumisega kaheks. Parasiidi sigimine oleneb vee tempara tuurist. Kõige intensiivsemalt toimub see 510 °C juures. Kõrgemal temperatuuril paljunemine aeglustub ning 20 °C juures parasiidi pooldumine seiskub. Sellel tempe ratuuril enamik parasiite hukkub, kuid osa moodustab tsüste, mis võivad veekogu põhjas kaua säilida
Et nakkuse levikut mitte soodustada , on soovitatav väljapüütud haiget angerjat vette tagasi mitte visata. Angerjate stomatopapillomotoosiviirust loetakse inimesele ja lihatoidulistele loomadele ohutuks. 3) Ihtüoftirioos Ihtüoftirioos on naha, uimede ja lõpuste kahjustusega kulgev mageveekalade, eriti tiigikalade invasioonihaigus, millesse kõige sagedamini haigestuvad karpkalad ja vikerforellid. Haiguse tekitajaks on ümmargune, 0,51,0 mm läbimõõduga infusoor Ichthyophthirius multifiliis. Tema noorvorm on tunduvalt väiksem, läbimõõduga 0,030,04 mm. Parasiit lokaliseerub keha pinnal, uimedel ja lõpustel sidekoe ning epiteelkihi vahel. Parasiidi täiskasvanud isendid lahkuvad kalalt ning kinnituvad vees millegi külge, kattuvad õhukese kilega (tekib tsüst) ja hakkavad jagunema. Jagunemine on mitmekordne, mistõttu ühest tsüstist võib moodustuda kuni 2000 noorvormi
annaabi.ee 
