(Härmä 2007: 171). Hingamisteid kahjustab otsene kokkupuude leegiga, kuuma õhuga, auruga või põlevate toksiliste ainetega (Užegov 2006: 345). 3.3. Šokk „Põletuse tagajärjel suureneb kapillaride läbilaskvus ja tekib šokk. Tõsise šoki korral on sümptomiteks tahhükardia, madal vererõhk, väike pulsirõhk, jahe perifeeria ja oligouuria. Märkimisväärne on naatriumi ja kaaliumi kadu põletuspinnalt, mis jätkub kuni paranemiseni. Infusiooniravi alustatakse elektrolüütide lahustega. Kolloididest abi ei ole, sest ka suured kolloidosakesed pääsevad kapillaaridest läbi. Positiivsed kogemused on tekkinud hüpertooniliste lahuste kasutamisel.“ (Lindgren 2007: 17). Psühhosotsiaalseid probleeme on leitud 20-30%-l patsientidest, kes on läbi elanud raskeid põletusi. Tihti on psüühiliste tegurite taastumine raskem, kui trauma ise. Posttraumaatilise stressireaktsiooni
Hyperemesis gravidarum Umbes 2% kõigist rasedatest muutub hommikune oksendamine püsivaks seisundiks. Lisaks hormonaalsetele teguritele oletatakse siin põhjustena ka tõsiseid emotsionaalseid ja psüühilisi probleeme. Pidev oksendamine kujutab emale tõsist ohtu. See tähendab suurt vedeliku- ja elektrolüütide kaotust ning ema üldine tervislik seisund halveneb mõne päeva jooksul. Patsient on vaja paigutada statsionaarselt haiglasse ning teha infusiooniravi. Psüühiliste probleemide korral aitab sageli ka lühiajaline haiglasviibimine. Mõned naised vajavad psühhoteraapiat. Hilised gestoosid Varem nimetati gestoose rasedustoksikoosiks, sest arvati, et selle põhjustajaks on üks kindel toksiin. Praegu nimetatakse seda haigust sümptomite ja põhjuste järgi EPH-gestoosiks: E – edema = ödeem, turse P – proteinuuria = valgusisaldus uriinis, H – hüpertensioon = kõrgvererõhk > 135/85.