1 SOOJUSKIIRGUS Soojuskiirgus on oma olemuselt sarnane valgusele, kuid see on silmale nähtamatu elektromagnetlaine ehk infrapunakiirgus. Inimene tajub soojuskiirgust oma nahapinnaga: suvel rannas lebades või talvel ahju ees istudes neeldub soojuskiirgus inimese nahas ja inimene tunnetab naha soojenemist. Kõik kehad kiirgavad soojuskiirgust ehk infrapunakiirgust, isegi meie jaoks väga külmad kehad. Üks võimalus seda kiirgust näha, on kasutada infrapunakaamerat. Infrapunakaamerat kasutatakse näiteks selleks, et avastada majaseinte ja katuste soojuslekkeid: see näitab ära need kohad, kust soojust kõige rohkem majast välja lekib. Infrapunakiirguse abil on võimalik mõõta ka kehade temperatuuri: selleks on olemas infrapunatermomeetrid. Selle mõõteriista optiline süsteem laseb läbi infrapunase kiirguse ja koondab selle spetsiaalsele tundlikule vastuvõtjale (detektorile). Viimane muundab
Doris Vahtrik Kõnni objektiivne hindamine Kõige korrektsemad ja informatiivsemad biomehaanilised andmed kõnnist saadakse kolme-dimensionaalse liigutusanalüüs- süsteemi abil. TÜ KKT kinesioloogia ja biomehaanika laboris on kasutusel liigutustegevuse 3-D biomehaanilise analüüsi süsteem BTS Elite (Itaalia), mis sisaldab 6 infrapunakaamerat, registreerimissagedusega 100 Hz (Itaalia), 2 dünamograafilist platvormi, mõõtmetega 400x600mm (Šveits) ning kõnnirada pikkusega 6m (Šveits). Uuritavale asetatakse vastavatele luupunktidele reflektiivsed markerid (22-24tk), mis moodustavad läbi videokaamerate vastavas liigutusanalüüsiprogrammis biomehaanilise mudeli (joonis 6,7). Mudeli alusel saadakse kõnni kinemaatilised parameetrid. Joonis 6. Reflektiivsete markerite asetus Joonis 7. Kõnni biomehaaniline mudel
EqLA defineeris Kanada rahvuslik uurimisasutus (Canadian National Research Council) ja see näitab ümmarguse teravaservalise ava pindala, mille kaudu lekib sama palju õhku, kui läbi kõikide hoone piirete 10 Pa juures. ELA on defineeritud Lawrence Berkeley laboratooriumis USA-s ja see näitab torujase ava pindala, mille kaudu lekib sama palju õhku, kui kõikide hoone piirete kaudu 4 Pa juures. Õhulekkekohtade ja külmasildade tuvastamiseks kasutati termograafia infrapunakaamerat (FLIR Systems E320: mõõtevahemik –20 ºC…+500 ºC, tundlikkus: 0,10 ºC, mõõtmistäpsus: 2 ºC, +2 % (kordusmõõtmisel: 1 ºC, +1 %)) ja märkesuitsu andureid. Õhulekkekohtade leidmiseks termograafia infrapunakaamera abil mõõdeti piirdepinna temperatuurid kaks korda: esmalt elamu tavatingimustes (et leida külmasillad ja õhulekke mõju normaaltingimustes) ja seejärel samadest kohtadest uuesti, kui elamu on 20…30 minutit olnud
annaabi.ee 
