lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine depressioon vt majanduslangus devalveerimine koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes digitaalne lõhe nüüdisaja üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid, mis jagab inimesed inforikasteks, kellel on juurdepääs moodsatele digitaalsetele info- ja kommunikatsioonivahenditele (eeskätt internetile), ning infovaesteks, kel taoline juurdepääs puudub; globaalses ulatuses eraldab digitaalne lõhe arenenud riike ja arengumaid diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on võimu monopoliseerinud ning kasutab seda õiguslike piiranguteta dividend ettevõtte omanikule makstav kasumiosa dogma tõestuseta omaks võetud jäik seisukoht 1
põllumajandustoodang jõudis tagasi rikaste riikide inimeste toidulauale. Arengumaad ei ole huvitatud loodussõbralikust tootmisest, kuna ähvardav näljahäda ja maailmaturu karm konkurents muudavad nad konkurentsivõimeliseks vaid odava tootmise teel. Digitaalne lõhe NÜÜDISAJA ÜKS SUUREMAID SOTSIAALSEID LÕHESID, MIS JAGAB INIMESED INFORIKASTEKS, KELLEL ON JUURDEPÄÄS MOODSATELE DIGITAALSETELE INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIVAHENDITELE, NING INFOVAESTEKS, KEL TAOLINE JUURDEPÄÄS PUUDUB; GLOBAALSES ULATUSES ERALDAB DIGITAALNE LÕHE ARENENUD RIIKE JA ARENGUMAID. Infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali (oskuste, suhtlusringi, kaasatuse) poolest. Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda oma elatustaset parandada. Kõrge arengutasemega riikides kasutab internetti umbes pool elanikkonnast, Araabia, Sahara Aafrika ja Lõuna-Aasia riikides vaid alla 1 %. Oluline vahe on ka hinnas kui